2
fotot
MAALEPÄÄSU OOTEL: Abiorganisatsooni Save the Children teenistuses olev päästelaev Vos Hestia on toonud Itaaliasse Crotone sadamasse järjekordse rühma Liibüa rannavetest peale võetud põgenikke. (Reuters / Scanpix)

Tänavu on abilaevad toonud Vahemerelt Itaalia sadamatesse üle 80 000 põgeniku.

Üle Vahemere Euroopasse pürgivad põgenikud survestavad tänavu enim Itaaliat. Alates aasta algusest on saapamaale jõudnud üle 80 000 parema elu otsija. Põgenike suurenev sissevool või õigemini abilaevadel Lõuna-Itaalia sadamatesse toomine sundis Itaalia valitsust ähvardama, et kaalutakse sissesõidukeelu kehtestamist välisriikide lipu alla sõitvatele abilaevadele.

Itaalias valitseb tõeline hädaolukord. Valitsuse teatel on viimastel päevadel toodud Vahemerelt riiki sedavõrd palju põgenikke, et vastuvõtukeskused ei jõua neid registreerida ja majutada.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) viimase raporti andmetel on 21. juuni seisuga alates aasta algusest üle Vahemere Itaaliasse jõudnud 71 978 põgenikku, mis on ligi 25 000 võrra enam võrreldes sama ajaga eelmisel aastal.

Alates pühapäevast on aga kümned Vahemerel tegutsevad abilaevad Lõuna-Itaalia sadamatesse toonud veel 10 000 Liibüa rannikuvetest peale võetud põgenikku. Itaalia võimude hinnangul kasvab aasta lõpuks tänavu riiki jõudvate põgenike arv kuni 200 000ni.

MAALEPÄÄSU OOTEL: Abiorganisatsooni Save the Children teenistuses olev päästelaev Vos Hestia on toonud Itaaliasse Crotone sadamasse järjekordse rühma Liibüa rannavetest peale võetud põgenikke. (Reuters / Scanpix)

Olukord on sedavõrd hull, et Itaalia siseminister Marco Minniti katkestas visiidi USAsse ja pöördus kodumaale tagasi.

"Põgenike massiline tulek on võtnud väljakannatamatud mõõtmed," rõhutas ekspeaminister Matteo Renzi.

Rahulolematud on põgenikudki

Rahulolematud on põgenikudki, kel tuleb elada ülerahvastatud põgenikekeskustes. Selle nädala algul üritas suur rühm pagulasi liikuda Ventimigliast üle piiri Prantsusmaale, kuid sealne piiripolitsei tõkestas neil tee.

Sitsiilia pealinna kauaaegne linnapea Leoluca Orlando ütles Saksa päevalehele Die Welt, et sellise olukorra püsimisel pole sel suvel välistatud põgenike rahutused.

President Sergio Mattarella süüdistas Euroopa Liitu Itaalia liiga väheses toetamises. "Itaalia tegutseb eesliinil ja päästab tuhandete põgenike elusid. Euroopa tasemel puuduvad aga otsustavad ühisinitsiatiivid, kuidas praeguse hädaolukorraga toime tulla," rõhutas riigipea.

Tõepoolest, Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kooskõlastasid juba veebruari algul Maltal peetud tippkohtumisel kümnest punktist koosneva plaani Vahemere keskosa rändetee sulgemiseks. Nüüd on kohtumisest möödunud ligi viis kuud ja sõnadest pole palju kaugemale jõutud.

Kuna Euroopa Liit on jäänud põgenikevoolu ohjeldamisel abituks, siis ähvardas Itaalia valitsus põgenikke Vahemerel – täpsemalt Liibüa rannavetes – peale võtvaid välismaiseid abilaevu, et kaalub nendele sadamate sulgemist.

Seejuures puudutaks kavandatav sissesõidukeeld mõnedel andmetel välisriikide humanitaarorganisatsioonide abilaevade kõrval ka Euroopa piiri ja rannikuvalve ameti (Frontex) teenistuses olevaid laevu. Kui see on tõepoolest nii, siis tekitab keeld lisapingeid Rooma ja Brüsseli suhetes.

Itaalia võimud kahtlustavad ka, et osa välismaiseid abiorganisatsioone teeb tihedat koostööd Liibüas tegutsevate inimsmugeldajate jõukudega. Viimased topivad võimalikult palju põgenikke kehvadesse paatidesse ja abilaevad korjavad nad neist peale vaid mõne miili kaugusel Liibüa rannikust.

Ümberpaigutamine venib

Praeguse seisuga elab Itaalias umbes 200 000 üle Vahemere tulnud põgenikku ja see arv suureneb iga päevaga.

Euroopa Komisjon on küll algatanud 100 000 pagulase ümberpaigutamise programmi, kuid selle raames on suudetud seni Kreekast Euroopa Liidu teistesse riikidesse viia 14 000 ja Itaaliast vaid 7000 põgenikku.

Kujunenud olukorrast teenib poliitilist kapitali Itaalia parempoolne opositsioon, kes süüdistab põgenikega seotud probleemides praegust valitsust. Niisugune kriitika läheb rahvale peale, sest pühapäeval toimunud kohalike valimiste teises voorus saatis edu just parempoolseid opositsiooniparteisid.

Tajani hoiatab: tulekul on miljonid põgenikud

Jaanuaris Euroopa Parlamendi presidendiks valitud konservatiiv Antonio Tajani on itaallane ning tema üks meelisteema on immigratsioon. Tajani ei väsi hoiatamast: kui me ei lahenda ühiselt Aafrika probleeme, siis saabuvad Euroopasse viie-kuue aasta jooksul miljonid põgenikud.

Intervjuus Saksa telekanalile Das Erste rääkis Tajani, et näiteks käivad Sahara kõrbest lõuna pool paljudes paikades hõimude vahel verised võitlused. Terrorirühmitus Boko Harum külvab vaenu moslemite ja kristlaste vahel. Samuti ei tohi unustada kliimamuutusega seotud tagajärgi.

Tajani on veendunud, et Aafrika riigid vajavad nõndanimetatud Marshalli plaani. Teatavasti algatasid Ameerika Ühendriigid selle 1947. aasta juunis sõjast laastatud Lääne-Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks.

Tajani hoiatab: tulekul on miljonid põgenikud (Reuters / Scanpix)

Programm kestis neli aastat ning sellega liitunud riigid said majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari väärtuses.

Veel arvab ta, et põgenikevoolu vähendamiseks tuleks nende laagrid paigutada Põhja-Aafrikasse, näiteks Liibüasse.

Tajani plaani realiseerimine eeldab aga kokkulepet Liibüa võimudega. Paraku puudub seal pärast Mummar al-Gaddaffi kukutamist 2011. aastal stabiilne valitsus.

Jaga artiklit

11 kommentaari

H
Hahaa  /   21:01, 30. juuni 2017
need pildi olevad mehed on põgenikud või? Naer saalis
?
???  /   16:18, 30. juuni 2017
Need on parasiidid, mitte põgenikud

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis