Riigikaitseteemasid väga tõsiselt võttev Kersti Kaljulaid on külastanud mitmeid kaitsejõudude õppusi ning seal, kus võimalik, ka ise käed külge löönud. Näiteks Kaitseliidu Tallinna maleva õppusel Põhjatäht aitas ta kannatanule esmaabi anda. Foto: Rein Säinas
Asso Puidet 1. juuli 2017 14:57
Tänavu korraldatakse võidupüha paraad Rakveres. Samas linnas marsiti võidupühal ka 2004. aastal, mil Eesti oli just saanud NATO täieõiguslikuks liikmeks. Missugune on on vahepeal muutunud, arutlesime President Kersti Kaljulaidiga.

Toona, kolmteist aastat tagasi, oli paraadi ja laiemalt võidupüha tähistamise juhtmõtteks rahvusvaheline julgeolekukoostöö ja siseriiklik kindlustunne. Millised aga võiksid need märksõnad olla suvel 2017?

Väga paljus needsamad, aga oleme mõlemas valdkonnas kõvasti edasi arenenud. Saame aru, et peame ennast ise kaitsma ja kõik sellesse panustama. Meil on kaitsevägi, aga meil on ka Kaitseliit, kes on ju 2004. aastast saadik märgatavalt arenenud. Meil on Kaitseliidus küberkaitseüksus, mis vastab tänapäeva riskidele ja vajadustele ning mida ka meie liitlased hinnata oskavad.
Kindral Aleksander Einseln rõhutas, et mitte keegi ei saa 21. sajandil sõdida üksi ja rahvusvaheline koostöö on alati kõige alus – ka suuremate riikide, mitte ainult väikese Eesti puhul. Enam tõesem ei saaks tema väide olla.
Oleme oma kaitseväelasi missioonile saates ju alati toonitanud, et see, mida te teete, on reaalne Eesti julgeoleku ja vabaduse kaitsmine. Ja õnnelik on sõdur, kes saab oma riigi vabadust ja julgeolekut kaitsta koos liitlastega, kodust kaugel.
NATO, Walesi ja Varssavi otsused tähendavad meile NATO vihmavarju – turvalist kilpi selleks, et meie piirkonna riskid oleksid kontrolli all ja hallatud. Ja praegu nad seda kindlasti on.
Jah, loomulikult NATO artikkel 5 tähendab, et appi tuleb minna igale liitlasele. Aga see, kui lihtne on poliitikutel hoida oma koduriigis toetust nendele missioonidele, sõltub väga palju sellest, mida meie oleme rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas teinud.
Kui vaatame näiteks Suurbritannia avalikkuse seisukohta NATO pataljoni suhtes, mille raamriik Ühendkuningriigid on, siis see on just selline, et eestlased on panustanud koos meiega. Alles seejärel tuleb laiem, filosoofiline NATO olemuse ja jagamatu julgeoleku mõistmine. Mõte, et julgeolek on jagamatu, mistõttu seda tuleb kaitsta seal, kus on riskid, olgu nad siis idas, põhjas, lõunas või läänes, on pisut keerulisem. Palju lihtsam on mõista: need on meie relvavennad!

Üleriigilise vabatahtlike tänuürituse patroonina olete öelnud, et vabatahtlikud kannavad endas hoiakut, et elu ümberringi on just nii hea, kui me selle ise kujundame. Kaitseliitu kuulub koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega rohkem kui 24 500 vabatahtlikku, riigikaitsesse panustavat isikut. Millisena näete nende inimeste rolli ja tähtsust meie ühiskonnas ja ühiskonnale?

Nad on reaalne heidutus. Täpselt nii nagu kaitsevägi, on ka Kaitseliit reaalne heidutus. Täpselt nii nagu kaitsevägi, on Kaitseliit Eesti kaitsejõudude osa. Aga kaitseliitlastel on veel palju ühiskondlikum funktsioon. Inimeste enesekindlus, et meie riik suudab ennast kaitsta, suureneb, kui nad näevad, et nemad ise, nende lähedased ja meie kõik koos saame sellesse panustada ja me kõik ka tahame sellesse panustada.  Kaitseliitlased on ju igal pool meie ümber…

Pikemat intervjuud presidendiga loe edasi siit!