Laulu ja tantsupidu - meelespea

Kui turvaliselt võime end tunda laulupeo ja Euroopa Liidu eesistumise ajal? (52)

Gerly Mägi, 29. juuni 2017, 12:03
EI PEA KARTMA: Laulupeol turvalisuse tagamiseks on valmistutud paremini kui kunagi varem. Teet Malsroos
Ka pärast seda, kui Soome tõstis oma terroriohu taset on siseminister Andres Anvelti ja kaitsepolitseiameti hinnangul Eestis oht jätkuvalt väike. Kohe algavateks tähtsaimateks üritusteks on Anvelti sõnul valmistutud paremini kui kunagi varem.

Soome otsus tõsta terrorismi ohutaset on tekitanud eestlastes ärevust. Asume ju vaid sadakond kilomeetrit lõunapool ning meil on kohe algamas kaks suursündmust: noorte laulu- ja tantsupidu ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Ohutaset pole aga siseministri ja kaitsepolitseiameti hinnangul põhjust tõsta.

Samal teemal

"Saame öelda kogutud ja analüüsitud teabe pinnalt, et ohu tase on jätkuvalt madal ning rünnaku tõenäosus väike," lausub kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp.

Sama kinnitab siseminister Andres Anvelt. Ta täpsustab, et riikidel ei ole ühtset ohu hindamissüsteemi. Mõned kasutavad valgusfoori-mudelit, teised aga annavad hinnangu viiepunktiskaalal. "See ei ole klaver, mida saaks noodi järgi mängida," toob Anvelt ohuhinnangu taseme määramise ilmestamiseks võrdluse. "Kui näeme ohtu, siis hindame, kas suudame sellega tegeleda kinnises grupis, et seda elimineerida, või peame ühiskonda teavitama, et on ohtlik."

Ohutaseme tõstmine Eestis ei tähendaks sugugi ainult usinamat tööd kaitsepolitsei ruumides, vaid vajadusel võetakse appi ka silmale nähtavad vahendid. "Me oleme seda juba näinud. Näiteks kui Berliinis rünnati jõuluturgu, siis me küll ei tõstnud otseselt oma ohuhinnangut, aga et olla riskideks valmis, suurendasime politsei kohalolekut Tallinna jõuluturul. Samuti blokeeris linn igaks juhuks ära need suunad, kust võiks transpordivahendiga sinna juurde sõita."

Anvelti sõnul on eesootavateks sündmusteks hästi valmistutud. Esimene neist on juba sel nädalavahetusel peetav laulu- ja tantsupidu. "Selleks on valmistutud süvitsi ning paremini kui kunagi varem," ütles Anvelt.

Kapo peab laulu- ja tantsupeo turvalisust tähtsate ülesannete tipuks. "Kindlasti pingutame koostöös politseiga ka spetsiaalselt selleks, et laulu- ja tantsupeol oleks turvaline ning vähendame ka teoreetilisi julgeoleku ja avaliku korra ohte selleks sobiva tegevusega," kommenteerib Puusepp.

Ettevalmistusi turvalisuse tagamiseks on tehtud rohujuure tasandil. "Alates kõigi noorte tantsijate-lauljate, juhendajate-õpetajate kui ka piirkonna koordinaatorite juhendamisest," selgitab Anvelt. Samuti on valmis Eesti koostööpartnerid, et vajadusel aidata oma jõududega turvalisust suurendada.

Just head koostööd naaberriikidega peavad nii kapo kui ka Anvelt Eesti turvalisuse võtmeteguriks. "Kaitsepolitsei peadirektor on kinnitanud, et koostöö ja suhtlus välispartneritega on pidev, vajadusel igapäevane," sõnas Puusepp.

"Laulu- ja tantsupeo üritus on võrdne eesistumise poolaasta jooksul kestvate üritustega," annab Anvelt mõista, et järeleandmisi ei tehta, sõltumata ürituse kestvusest. "Minul on küll turvaline tunne ja ma usun, et kõigil meie külalistel on ka."

Pidevalt muutuv terrorism

Euroopas üha sagedasemaks muutunud terrorirünnakud on ka Eesti ametkondi valvsamaks muutnud. "Täna on suhtumine teine ja korraldus rahvarohketel üritustel palju ressursirohkem kui see oli paar aastat tagasi,“ kinnitab siseminister Andres Anvelt. „Kuigi ma arvan, et terrorioht Eestis paari aastaga suurenenud ei ole, oleme siiski valmis, et seda ära hoida." Siseministri sõnul on tänapäeva terrorism muutunud juhuslikumaks. Sageli ei ole rünnakuid planeerivad inimesed seotud äärmusrühmitustega. "Pommiplahvatusi, mis vanasti olid n-ö terroristi käsiraamatu peatükk A, on teiste rünnakute hulgas üsna vähe olnud. Üksikuid on olnud, aga palju rohkem külvavad paanikat spontaansed rünnakud," tõdeb Anvelt, lisades, et organiseeritud terrorirühmituste tegevus on Euroopas vähenenud.

Kes on Eesti ohuallikad?

"Meil on üksikud inimesed, mitte organiseerunud inimhulgad, neid pole kindlasti sadades," räägib kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp võimalikest ohuallikatest. Kapo seisukohta kinnitab siseminister Andres Anvelt. "Eestis ei ole kindlasti organiseeritud liikumist, meil ei ole põrandaaluseid äärmuslasi."

Siseministri sõnul kostub aeg-ajalt ka meie noorte hulgast radikaliseerumise ideid. Ent needki on pigem kaasaelajad kui aktiivsed tegutsejad. Internetiavarustes vaatab ringi ka veebikonstaabel, kellele võib kirjutada, kui midagi kahtlast märgatakse.

"Isegi mina olen teavitanud paar aastat tagasi. Kui terroriaktide laine algas, siis pöörduti ka minu poole ja öeldi, et üks inimene on sotsiaalmeedias hakanud levitama sõnumeid ja kaasa tundma ISISele või mõtisklema nendel teemadel," meenutab Anvelt ning lisab: "Ei maksa alahinnata, kui on isegi pisike kahtlus mõne noore inimese kohta, siis tuleb teatada."

Kaitsepolitseiameti hinnangul ei tasu aga liigselt muretseda. Turvalisuse tagamiseks tehakse pidevalt tööd. "Ennustamise asemel soovitame kõigil oma kahtlustest kohe teada anda – olgu need radikaliseerumise või terrorismiga seotud – e-posti aadressil korrapidaja@kapo.ee või kaitsepolitsei korrapidaja telefonil 612 1455," soovitab Puusepp.

52 KOMMENTAARI

o
ootame 29. juuni 2017, 21:44
järjekordset vene turisti, kes väga imestab, et "katku ajal pidu peetakse".
t
tralala 29. juuni 2017, 19:56
jummel küll laululava on tugeva valve reziimi all et isegi lauljad ja tantsijad peavad proovi ajal käepaelu kandma ja kõiki juba igal kontserdil vaadetakse üle et saage üle juba sellest teemast
Loe kõiki (52)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee