24
fotot
Laulupeo ettevalmistused (Stanislav Moshkov)

“Planeerimine käib varasema kogemuse põhjal,” rääkis helitehnika projektijuht Andrus Arba sellest, kuidas valmistub helimeeskond laulupeoks.

Iga aastaga saab aina paremini, vigadest saab õppida ning leida paremad lahendused. Eventech on Andrus Arba sõnul juba viiendat korda, kui mitte rohkem, olnud vastutav laulupeo helitehnika eest. “Platsi katmine on mitme laulupeoga välja kujunenud, pisimuutusi oleme ainult teinud – alati saab paremini. Laias laastus on see kondikava teada, kohendame vastavalt sellele, mis korraldajad ise muutnud on.”

Suure rahvaarvuga üritustel on alati teada, et miski läheb katki või lihtsalt ei tööta. “Alati läheb midagi katki, kunagi pole nii olnud, et mitte miski ei lähe katki,” ütles Arba. “On olemas varud ja inimesed, kes kiiresti reageerima peavad.”

Laulupeo korraldajate poolt on eraldi tellitud Tanel Klesment. Tanel Klesment on tunnustatud eesti helirežissöör, kes vastutab laulupeo ajal suuresti heli eest. Abiks on tal veel 2 inimest.

“10 inimest on meil selline põhitiim. Ülesehitusel ja mahavõtmisel on kuskil kümmekond abikätt veel juures,” selgitab Arba, palju töölisi on abiks ürituse valmistamisel.

Intervjuu ajal oli kosta suurt sahinat, mis tähendas seda, et käis heli kontrollimine ja häälestamine. Suuremas laastus oli süsteem ja tehnika paigas. “Praegu saab teha niiöelda esimese häälestuse. Homsest, kui hakkavad proovid peab veel häälestama, sest sättima peab koori järgi. Võrreldes näiteks rock-kontserdiga on see kordades keerulisem. Reeglina on seal palju tehnikat, mis pannakse hästi valjuks ja ongi korras. Siin ei tohi valjuks panna, plats peab olema ühtlaselt kaetud. Ei tohi olla nagu

kontserdil, et ees kukud pikali ja taga midagi kuuled,” tõi Arba toreda näite. Just väiksed nüansid teevad selle raskeks.

Valminud oli ka dirigendi putka ja orkestri ala. Sätiti paika viimaseid pinke ja ka osad toitlustajad vaikselt valmistusid. Siginat saginat on palju ning palju on ka veel teha – just pisiasju. Kuna plats on suur ja väga pole aega ega jaksu jala või joostes punktist A punkti B saada, kasutati erinevaid abirattaid – ATV’d, jalgrattad, elektrilised rulad jne. Homme algavate proovide ajaks proovitakse plats valmis saada, et saaks veel kohendada ja viimaseid parandusi läbi viia.

Jaga artiklit

2 kommentaari

T
tark  /   07:51, 30. juuni 2017
Kallaks ometi vihma ja kõu müristaks! Rahalehaline üritus.
I
inimnkonnale  /   23:19, 28. juuni 2017

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis