Galeriid

GALERII ja VIDEO | Varbolas peeti jaanipidu viikingivaimus (14)

Sirje Presnal | Video: Martin Ahven, 24. juuni 2017, 14:28
Foto: Martin Ahven
Eile toimus Varbola linnamäel interaktiivne ajaseiklus „Viikingiaegne pööriöö“, mis viis osalejad aastasse 850, kui laevad olid puust ja mehed rauast, metsad täis haldjaid ning teadust asendas maagia. Põneva rollimängu käigus said Eestit toona asustanud hõimud endale uue kuninga.

Ürituse korraldaja, Mati Nuudi sõnul on ajaseiklus parem mis tahes kinoelamusest, kuna iga seikleja saab kogeda seda aega kõigi oma viie meelega ning ise sündmuste kulgu mõjutada – vaeslapsest võib saada kuningas. „Selles rollimängu võlu ongi, et igaühel on võimalus asjade käiku suunata. Võta ja mängi oma roll välja. Slikerda ja kavalda ning troon ongi sinu – nagu päris elus,“ selgitas Mati. „Ühisloomes teiste seiklejatega luuakse uus lugu, uus legend.“

Samal teemal

Loomulikult on igal ajaseiklusel oma struktuur ees – seekord oli teemaks viikingikuninga valimine. „Neli viikingihõimu, kes seni olid omavahel vaenujalal, on nüüd ära leppinud ja hakkavad võistlusmängudel uut kuningat valima,“ kirjeldas Mati. „Selle sees on igal osalejal oma roll, kes on hõimu juht, kes tema kohta ihkav vennapoeg, kes sepp, kes taimetark ja nii edasi. Igaüks ajab oma liini. Ja see tähendab, et tulemus on täiesti ettearvamatu.“

Mängus peeti läbirääkimisi, leiti liitlasi, sõlmiti kokkuleppeid ja tehti nende kinnitamiseks riitusi, võideldi ning pidutseti.

Mati lisab, et viikingid ei elanud üksnes Skandinaavias vaid ka siinsamas Eestis.

„Muistsed eestlased olid viikingid,“ kinnitas ta. „Seda tõendavad nii legendid kui ka aardeleiud, mis meil on kordades rikkalikumad kui Lätis või Leedus.“

Mees lisab, et eestlaste ajalookäsitus on mürgitatud mustadest toonidest ja 700aastasest orjapõlvest. Aga ajalooallikatele otsa vaadates selgub, et polnud meie käekäik nii täbar midagi. „Oleks aeg hakata uskuma neid materjale, mis arheoloogid leidnud on,“ sõnas Mati. Ajaseiklus annab osalejatele võimaluse kogeda omal nahal seda seiklusterohket ja väekat minevikku, mis eestlastel on olnud.

Ajaseikluse taust muudetakse nii ajastutruuks kui võimalik. Varbolasse oli püsti löödud viikingiküla koos sepikoja ja higitelgiga. Kõik osalejad olid riietatud viikingiaegsetesse kostüümidesse. Muuseas – viikingite kiivril ei olnud sarvi. Viikingid poleks iial oma kiivritele midagi nii ohtlikku kinnitanud, ükskõik kui sõjakas see ka välja näeb. See-eest oli viikingikiivritel alati ninakaitse, sest nende suurim hirm oli võitluses ninast ilma jääda. Viikingiaja seadus nimelt nägi ette, et vargal raiutakse nina maha ning oli suur häbiasi käia ninata ringi.

Viikingikuninga valimise ajamängus seiklesid koos eestlastega tänavakunstnikud Mehhikost, Uus-Meremaalt, USA-st, Kanadast ning Jaapanist, ning palju ei puudunud, et muistne Eesti oleks saanud mehhiklasest kuninga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee