Maailm

Mauritaania: riik, kus orjus on igapäevane ja heaks kiidetud (24)

Toimetas Greete Kõrvits, 22. juuni 2017 14:44
Orjatüdruk kerjab Chinguetti linnas MauritaaniasFoto: Vida Press
Kuigi Mauritaanias on orjus keelatud, elab kuni 20 protsenti ehk ligi viiendik riigi elanikkonnast orjuses, kirjutab CNN. Orjadel pole õigusi, nad ei saa haridust ning enamasti pole nad ka kusagil kirjas. Nähtamatu ja tasustamata tööjõud peidab ennast jõukamate kaasmaalaste kodudes.

Mauritaania oli viimane riik maailmas, mis orjapidamise keelustas. Seda alles 1981. aastal. Mauritaania valitsus võitleb tulihingeliselt erinevate rahvusvaheliste ja ka kohalike mittetulundusorganisatsioonide väidete vastu, et orjus eksisteerib riigis endiselt ja vägagi jõuliselt.

Orjade tegelikku arvu on keeruline kokku arvutada. Nad ei ole mingil viisil registreeritud, mõistagi ei ole neil selliseid luksusi nagu passid või muud dokumendid. Mõnedel andmetel on riigi 3,67 miljonist elanikust kuni viiendik orjad. Teised andmed on aga pisut vähem kurvad: ühe uuringu järgi on neid "kõigest" 1 protsent elanikkonnast. Enamik orje põlvneb tumedama nahaga haratiinide etnilisest grupist, samas kui omanike seast leiab pigem heleda nahatooniga maure. Peamiselt töötavad orjad kodudes või loomakarju talitades.

Orjade liikumine ühelt omanikult teisele ei käi läbi müümise. Orje kingitakse, seega on tehingutele väga raske jälile saada. Praegused orjad on enamjaolt nende järglased, kes võeti orjadeks juba sadu aastaid tagasi. Põlvkondadepikkune orjapõli tähendab, et õnnetud inimesed ei kujuta elu vabana ettegi. Enamik orje ja nende omanikke ei saa isegi aru, et orjuse pikaajalises traditsioonis midagi valesti oleks.

Need, kes on orjusest päästetud, vajavad põhjalikku abiprogrammi, et õppida elus esimest korda vaba olema. Nad pole koolis käinud ning sõltusid varem täielikult neist, kes neid ja nende lapsi oma suva järgi ära kinkisid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee