Oliver StoneFoto: AFP / Scanpix
Allan Espenberg 22. juuni 2017 04:00
Maailmas on vähe selliseid riigipäid, keda pole püütud mingite tegudega personaalselt kahjustada või isegi tappa, kusjuures mõrvaplaane on tehtud eeskätt suuremate ja võimsamate riikide juhtide vastu. Venemaa president Vladimir Putin pole selles osas mingi erand – tedagi on püütud mitu korda teise ilma saata.

Juunikuus leidis aset kaks olulist sündmust, millel pealtnäha nagu midagi ühist ei saa olla, kuid ometi on neil vähemalt üks pidepunkt.

Ajavahemikul 12.–15. juunini demonstreeriti Ameerika Ühendriikides ja 19.–22. juunini näitas Venemaa televisioon USA režissööri Oliver Stone’i verivärsket dokumentaalfilmi Vladimir Putiniga tehtud intervjuudest, mis olid salvestatud paaril viimasel aastal. Kiievis tulistati 1. juunil tšetšeeni päritolu Venemaa kodanikku Adam Osmajevit, kes raskelt haavatuna siiski ellu jäi.

Kui ameeriklaste intervjuufilmis "The Putin Interviews" võttis Stone teemaks ka Putinile korraldatud atentaadid, mida Venemaa president üsna üldsõnaliselt kommenteeris, siis Kiievis tappa püütud tšetšeen ongi üks nendest, kes olevat aastaid tagasi Putini elu kallale kippunud.

Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši valitsemisajal vahistati Adam Osmajev Kiievis, sest Venemaa võimud kahtlustasid teda tapmiskatse korraldamises Vladimir Putinile ja nõudsid tšetšeeni väljaandmist. Pärast Euromaidani ja võimuvahetust Ukrainas lasti Osmajev hoopis vabadusse, seejärel võitles ta koos abikaasa Amina Okujevaga Ukraina vägede koosseisus Donbassis.

Ukraina võimude teatel tulistas Osmajevit Prantsuse ajalehe Le Monde ajakirjanikuna esinenud palgamõrvar, kes samuti oli pärit Tšetšeeniast ja kes täitis Venemaa eriteenistuste korraldust. Osmajevi naine Okujeva avas vastutule ja haavas tulistajat, päästes sellega oma abikaasa elu.

Osmajev, keda Venemaa ajakirjandus nimetab terroristiks ja kes 2013. aastal mõisteti Venemaal tagaselja 10 aastaks vangi, teatas intervjuus telekanalile Espreso TV, et tema mõrva tellis Putin isiklikult. Ka Ukraina politsei tegi kindlaks, et Osmajevi atentaadil on seos Venemaa liidritega. Sedasama kinnitas ka Ukraina siseminister Arsen Avakov.

Hiljem selgus, et Osmajevit püüdis 1990. aastatel tappa Peterburis ärimehena tegutsenud ja Dingo hüüdnime kandev Artur Denisultanov-Kurmakajev, keda ajakirjanduse andmetel peetakse Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi tapjaks.

Paljud atentaadid pole atentaadi nime väärt

Kui mitu korda on Putinit püütud tappa, see on loomulikult saladus ja üldsusele taolist infot eriteenistused ega presidendi õukond kergel käel ei jaga.

Kõige sagedamini räägitakse meedias kolmeteistkümnest atentaadist Putini vastu, kuid allpool püüame üles lugeda veidi rohkem atentaadisarnaseid tegevusi.

1.

Esimest korda olevat püütud Putinit tappa 24. veebruaril 2000, kui ta oli just saanud presidendi kohusetäitjaks ja tõusnud maailma tipp-poliitikasse. Sel päeval viibis Putin Peterburis tuntud poliitiku Anatoli Sobtšaki matustel, kus tema tapmist olevat Putini pressiesindaja sõnul ette valmistanud konkreetne organisatsioon (nime pole nimetatud) ja täideviijateks olevat olnud kaks snaiprit, kelle olid palganud Tšetšeenia bandiidid. Snaiprid tapeti erioperatsiooni käigus või teistel andmetel surid nad Lubjanka keldris.

2.

Teine atentaat pidi aset leidma SRÜ tippkohtumisel Jaltas 18.-19. augustil 2000, kui Putin kavatseti koos autoga õhku lasta. Tollal vahistati neli tšetšeeni ja kaks araablast. Mis sai terroristidest pärast kinninabimist, pole teada.

3.

12. septembril 2000 hakkas üks Žiguli jälitama Kutuzovi prospektil Putini autokolonni, püüdes läheneda presidendi limusiinile. Kuna mees ei reageerinud liikluspolitsei peatumiskorraldustele, siis rammis Putini saateauto Mercedes tülikat Žigulit. Kes oli Žiguli juht ja mis temast edasi sai, sellest vaikitakse.

4.

Neljas Putini tapmiskatse kavatseti läbi viia 9.-10. jaanuaril 2001 Bakuus, kuid Aserbaidžaani eriteenistus sai plaanidele varakult jälile. Tapja pidi olema tšetšeeni päritolu Iraagi kodanik Kyanan Rostam (Ahmed Rustamov), kellelt konfiskeeriti suur kogus lõhkeainet. 2002. aastal mõistis Bakuu kohus tšetšeeni 10 aastaks vangi, kuid veel mullu detsembris viibis ta ühes Bakuu lähedases vanglas.

5.

Viiendat korda üritati Putinit teadaolevalt tappa 16.-17. oktoobril 2001 Iraanis, kus kurjategijate plaaniks oli õhkida Putini korteežist mööda sõitev ja lõhkeainega täidetud auto.

6.

Kuuendaks atentaadipäevaks peetakse 6. veebruari 2002, kui ootamatult sõitis oma autoga Kremli territooriumile 38aastane Ivan Zaitsev, kes teatas hämmeldunud kaitsemeeskonnale: "Mina olen Venemaa president Ivan Zaitsev. Juhatage mind Vladimir Putini juurde." Kohe pandi mehel käed raudu ja toimetati vaimuhaiglasse. Zaitsev teatas, et Kremlisse kihutamisel oli tal vaid üks eesmärk – tappa Putin.

Seitsmes atentaat taheti sooritada samal kuul, kui 76aastane Moskva pensionär Sergei Romaškin sisenes presidendi administratsiooni vastuvõtutuppa, kus ta tulistas püstolist endale pähe (teistel andmetel rindu). Peale püstoli olid tal kaasas lõhkeainepudel ja detonaator. Arvatakse, et skisofreenikuks tunnistatud Romaškini eesmärk oli tappa Putin, kuid kuna presidenti hoones polnud, tappis atentaator iseenda.

8.

3. juunil 2002 sööstis nurga tagant Novõi Arbatile, kui seal liikus presidendi korteež, Volkswagen Passat. Hetkega rammis seda saatemeeskonna auto. Volkswageni juht hukkus sündmuskohal.

9.

Putini autokolonni kuulunud masin rammis 9. oktoobril 2002 Novõi Arbatil kiirabiautot. Neli inimest – kaks julgeolekumeest, kiirabiauto juht ja arst said vigastada. Kas kiirabiautos olnud inimestel oli soov Putinit tappa, pole teada. Samuti pole teada haavatute nimesid ega nende edasisest saatusest.

10.

Kümnendana proovis Putinit novembris 2002 tappa Udmurtia pealinna 45aastane elanik Vladimir Širokov, kes mõtles välja kavala plaani presidendi välja meelitamiseks. Ta sõitis autoga FSB hoone ette Lubjankal ja teatas julgeolekumeestele, et auto on mineeritud. Käes hoidis ta automaati. Širokov nõustus läbirääkimisi pidama üksnes Putiniga, kelle ta kavatses maha lasta. Vestlus julgeolekutöötajatega kestis umbes poolteist tundi, seejärel otsustas Širokov alistuda, kuna Putinit talle ei toodud. Mees paigutati vaimuhaiglasse.

11.

28. novembril 2002 avastati lõhkeainet maanteelt, mida mööda pidi Putin naasma Moskva-lähedasest residentsist Kremlisse. Kell 20.45 suleti valitsusmaantee kaheks tunniks ja Putin sõitis Kremlisse teist teed mööda. Hiljem levisid kuuldused, nagu oleks lõhkeainet olnud 40 kilo ringis.

12.

Kaheteistkümnes atentaator püüdis olla eriti nutikas. Tatarstani mees saatis 2003. aasta veebruaris posti teel kirja Putinile, mis aga Kremlisse kohale ei jõudnud. Postkontoris avastati kaks kahtlast ümbrikut mingi pulbriga ja kutsuti kohale eriteenistuse mehed. Selgus, et tegu oli nisujahuga ja kirjade saatjaks oli olnud 39aastane invaliid. Pärast seda juhtumit kadus tatarlane igaveseks.

13.

20. juulil 2003 avastati Pihkva maanteelt – vahetult enne Putini korteeži läbisõitu – omatehtud lõhkeseadeldis, millele sattus öise patrullimise ajal juhuslikult kohalik militsionäär. Seadeldis, mis osutus üsna primitiivseks, oli peidetud viadukti alla reisikotti.

14.

Järgmise tapmiskatsega olevat seotud olnud FSB ise ja see leidis põhjalikku kajastamist maailma ajakirjanduses. 2003. aasta oktoobri algul saabusid Scotland Yardi teatel Moskvast Londonisse FSB major Andrei Ponkin ja keegi Aljohhin, kes kohtusid eksluuraja Aleksandr Litvinenkoga. FSBlased teatasid, et organisatsioonis kasvab rahulolematus Putiniga ja rääkisid kavandatavast atentaadist presidendile, mille pidid sooritama tšetšeeni snaiprid ühe Putini välisvisiidi ajal. Oletatavasti oli selle atentaadikatsega seotud ka Putini isiklik vaenlane, oligarh Boriss Berezovski. Ponkini ja Aljohhini edasisest saatusest teavet pole.

15.

Juunis 2007 kavandasid al-Qaeda terroristid Putini mõrvamist Istanbulis, kus korraldati Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni tippkohtumine. Türgi eriteenistused vahistasid selle looga seoses viis terroristi.

16.

Doni-äärses Rostovis peeti 29. juunil 2007 kinni 88aastane sõjaveteran, kommunist Juri Agejev, kes kavandas nõukogude võimu vaenlaste Putini, Ivanovi ja teiste massitapmist. Ta saabus Venemaa juhtide elupaigaks olnud Don Plaza hotelli koos laetud parabellumiga, kuid vahistati kiiresti. Vahetult pärast arreteerimist Agejev suri.

17.

Seitsmeteistkümnes atentaat pidi toimuma valimiste päeval märtsis 2008, kui 24aastane tadžikk Šahvelad Osmanov üüris Sadovnitšeskaja tänaval korteri, kuhu toimetati vajaminevad relvad. Osmanov kavatses tappa Venemaa juhttandemi ehk koos Putiniga ka Medvedevi sel hetkel, kui nad osalevad pidulikul kontserdil Punasel väljakul. FSB korraldas enne üritust korterile tormijooksu ja vahistas tadžiki, kellele esitati süüdistus relvade ebaseaduslikus omamises. Osmanovi edasisest saatusest infot pole.

18.

Järgmise katse sooritas mees, kes püüdis 2009. aasta augustis tungida oma Ladaga Kremlisse. Mees nimetas end Venemaa eriteenistuse esindajaks ja teatas, et tal on määratud kohtumine Venemaa valitsusliikmega. Mees toimetati miilitsajaoskonda, kus tal hakkas halb, seejärel viis teekond haiglasse. Mis oli mehe nimi, mis haiglasse ta viidi, milliseks kujunes tema edasine elu – kõigest sellest pole midagi teada.

19.

Üheksateistkümnendaks atentaadiks nimetatakse 30aastase mehe kinnipidamist juulis 2011, kui ta püüdis tungida Kremlisse, et taotleda kättesaamata palga väljamaksmist. Mees toimetati haiglasse ja taas puudub tema kohta igasugune info. Sama aasta juunis olid veel vähemalt kaks meest – 33aastane Peterburi elanik ja 40aastane moskvalane üritanud pääseda Kremlisse. Mõlemad väitsid, et neil on kohtumine president Medvedeviga ja nende eesmärgiks oli tappa ka tandemi teine pool ehk Putin. Mõlemad mehed tunnistati vaimuhaigeks.

20.

Jaanuaris-veebruaris 2012 õnnestus Ukraina ja Venemaa eriteenistustel jõuda jälile kuritegelikule jõugule, kes kavandas Putini tapmist. Nad võeti Odessas vahi alla. Üheks kinnipeetuks oli 31aastane Adam Osmajev, kes teatas ühes intervjuus: "Meie lõppeesmärgiks oli sõita Moskvasse ja püüda tappa peaminister Putin." Putini tapmiskatse eest mõisteti 2013. aastal Osmajevi kolleeg Ilja Pjanzin 10 aastaks kolooniasse. Venemaale välja antud Pjanzini kinnitusel soovisid nad õhkida mineeritud auto Putini korteeži läheduses kohe pärast valimisi 2012. aasta märtsis.

21.

Aprillis 2015 mõisteti endine ametnik ja jurist Igor Puzanov üheksaks aastaks vangi, kuna juurdluse kinnitusel olevat ta kavandanud Putini tapmist mänguhelikopterile paigaldatud pommiga. Internetist kogutud juhtnööride abil ehitas 37aastane mees 2013. aasta suvel mitu pommi ja ostis kaugjuhitava helikopteri.

Võimalikuks atentaadiks Putini vastu peetakse ka mullu septembris toimunud avariid Putini isikliku autojuhiga, kui presidendi BMW sattus laupkokkupõrkesse Mercedes-Benziga. Putinit ennast sel hetkel autos ei olnud, kuid tema autojuht hukkus. Ka aprillikuine metrooplahvatus Peterburis käesoleval aastal võis olla suunatud Putini vastu, sest ta pidi sõitma mööda sellest metroojaamast, kus plahvatused toimusid. Mitmel põhjusel aga muudeti Putini marsruuti.

Oliver Stone Foto: AFP / Scanpix

Putin puistas Stone’ile südant

Oliver Stone’i uhiuues filmis võttis režissöör kõne alla ka Putini turvalisuse ja ihukaitsjate tegevuse. Putin kinnitas, et ta usaldab täielikult oma turvameeskonda ja julgeolekumehi, kes on siiani oma tööd hästi teinud.

Stone märkis, et väga sageli püüavad atentaatorid saada oma kontrolli alla kedagi presidendi ihukaitsjatest või ise sinna tööle pääseda. Putin ütles, et teab seda ja meenutas sellega seoses rahvatarkust: "Kes poodud peab saama, ega see upu". Putin lisas: "Ainult Jumal teab midagi meie saatusest. Nii teie kui ka minu omast."

Stone ütles, et talle teadaolevalt on Putinit püütud tappa viis korda. Seepeale rääkis Putin oma vestlusest Kuuba endise liidri Fidel Castroga, kes olevat üle elanud 637 atentaati, kuigi on räägitud ka väiksematest numbritest, näiteks 50 või sajast tapmiskatsest.

Putin jutustas: "Ma rääkisin nendest asjadest Castroga ja ta ütles mulle: "Kas tead, miks ma elus olen?" Mina küsisin, miks. "Aga sellepärast, et ma tegelesin oma turvalisusega alati ise.""

Samal teemal

Kommentaarid  (47)

rahunege maha 24. juuni 2017 20:59
Putin on globalistidele oma jope,sest tegeleb samuti uue maailmakorra ehitamisega ja ülirikaste huvide kaitsmisega.Tegelikult oli naibriit Henry Kissinger see,kes Putini võimule upitas.Laiadele rahvamassidele tehakse lihtsalt tirkust....samamoodi nagu Põhja Koreaga ja valgevenega,kes töötab otse Sveitsi pankade heaks ilma vahendajateta!Loomulikult toimuvad lihtsalt klannidevahelised naginad mõjuvõimu pärast ja sinna juurde kuulub ka sitaloopimine.Kuid üldiselt töötatakse ühise ürituse nimel.Berl Lazar on see isik,kes Putinile pidevalt kuklasse hingab ja kannab hoolt,et toovalitud teelt kõrvale ei astuks.Mõelge nüüd loogiliselt,mis teenete eest anti möödunud sügisel venemaa kaitseminister Soigule Malta ordu orden?!
23. juuni 2017 00:08
putinid ei anna võrelda euroididega ja psühiadidega ega midagi targald siin ma ei näe
just 23. juuni 2017 22:25
tuleb võrrelda ikka oma ala korüfeedega alates sm stalinist. Loodetavasti lüüakse enne pukist minema, kui jõuab mingi apokalüptilise katastroofi algatada. Aga muidu kehastunud kurjus ise:julm, ääretult salakaval ja halastamatu jne
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS