Eesti uudised

Elmar Vaher: "Eesti teedel on praegu kuni 3000 joobes juhti, kes võivad olla potentsiaalsed mõrvarid." (35)

Liis Vaksmann, 21. juuni 2017, 17:11
Eesti politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar VaherFoto: Tiina Kõrtsini
"Liiklusest kõrvaldasime üle 200 joobes juhi, sealhulgas kaks bussijuhti, mitmeid rollerijuhte ning pea poolsada kriminaalses või narkojoobes roolikeerajat," räägib Eesti politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher sellest, kuidas möödus politsei jaoks eelmise aasta jaanipäev. Politsei jaoks oli see tavaline jaanipäev.

Täna toimus Tallinnas arutelu, mille keskseks teemaks oli jaanipäev, lapsed ja alkohol. Möödunud aastate kohta jagas oma kogemusi ka Elmar Vaher. "Pikkadel jaanipühadel oli palju juhtumeid, kus joobes inimesed lahendasid omavahelisi probleeme rusikatega või rikkusid avalikku korda. Enamik hädaabinumbrile laekunud kõnedes puudutas purjus inimesi. Kehalise väärkohtlemise juhtumeid oli nelja päeva jooksul üle 70. Toimus ka kaks tapmist. Liiklusest kõrvaldasime üle 200 joobes juhii, sealhulgas kaks bussijuhti, mitmeid rollerijuhte ning pea poolsada kriminaalses või narkojoobes roolikeerajat, ning alkoholi tarvitanud juhid põhjustasid neli väga rasket liiklusõnnetust ja lastevanematele andsime üle sadakond joobes last," lõpetas Vaher juhtumite üles lugemise tõdemusega, et tegemist oli politsei jaoks tavalise jaanipäevaga. "Midagi teha ei ole. Ja nii võtame vastu ka oma järgmist jaanipäeva. Küll tõesti suuremas lootuses, et midagi läheb paremaks."

Edasi puudutas Vaher praegust olukorda maailmas. "Maailm on praegu kuri ja ärev. Ka sündmused Londonis esitavad taaskord küsimusi, millal siis see meie esimene kord tuleb? Ja nagu me oleme julgeolekuasutustele öelnud, küll ta varsti tuleb. Küsimus on vaid ajas," tõi Vaher välja.

Kuid meie endi seaski on praegu üksjagu palju neid autojuhte, kes on kaasliiklejatele ohtlikud. "Kui võtame, et keskeltläbi on meil 12 kuud ehk 365 päeva ja paneme sinna juurde oma statistika, siis praegusel hetkel, praegusel sekundil on Eesti teedel 2000 kuni 3000 joobes juhti, kes võivad olla potentsiaalsed mõrvarid," toob Vaher välja jahmatama paneva statistika.

"Fookust laiemaks võttes, kes on lähisuhtevägivalla toimepanijad? 90% juhtudes on selleks mehed, kellest pooled on alkoholisõltlased, pooled on varem pannud toime vägivallakuritegusid, pooled on töötud ja nii edasi. Taaskord pilt sellest, millises kohas me elame ja millega tuleb politseil jaanipäeval kokku puutuda," jätkab Vaher. "Lapsi peksavad lapsevanemad aga mõlemad samapalju, ja nagu ma ütlesin, pooled neist on alkohoolikud."

Mis võiks olla aga lahendus? "On olemas kiireid ja tunduvalt keerukamaid ning aeglasem lahendusi. Näiteks kiire lahendus on suurendada politseinike arvu, avada rohkem kainestusmaju, kuhu võtame kõik need purjus inimesed, kes elavad purjus peaga meie igapäevaelu, ja paneme nad kainestusmajja. Kas me seda tahame? Ilmselt see ei aitaks. See oleks väga koormav ja nõuaks väga palju raha," tõdeb Vaher. "Me saame ka aru, et see ei oleks see, mis teeks Eesti paremaks ja turvalisemaks."

Teise variandina, mis on tunduvalt keerukam ja aeglasem lahendus, on Vaheri sõnul noortega tegelemine. "Laps läheb kolmeaastaselt lasteaeda ja siis jätkab kooliteed. Ehk enamuse oma aja veedab laps koolis või lasteaias. Küsime iseendalt, mis seal toimub? Ma olen olnud ühe lasteaia hoolekogu liige ja minu poole pöördusid üsna tihti lapsevanemad, et kuule Elmar, sa oled selle hoolekogu liige ja me oleme siin vaadanud, et õpetajad ei ole käpuli lastega, ei mängi autodega liivakastis. Kas nad ei olegi õpetajad?" toob Vaher näite, millega on ise pidanud kokku puutunud. "Loomulikult politseinikuna olin selle küsimuse üle üllatunud, sest see ei ole ka minu ala. Pöördusin oma heade kolleegide poole, kes ennetuse ja pedagoogikaga tegelevad, kus selgus, et tegelikult on õige, et õpetaja ei mängigi lapsega samal tasandil, vaid ta annab eeskuju tasandil hoopis uusi teadmisi."

Kuidas on aga koolis toimuvaga? "Isegi see laps, kes kodus näeb kodus joomist ja saab peksa, siis koolis võiks ta rohkem abi saada," leiab Vaher. "Eks me kõik oleme vaadanud ja lugenud erinevaid artikleid. Ja politseinikuna, teate kui kurb on lugeda selliseid näiteid, kus kool vähendab laste psühholooge, aga võtab juurde majandusmehe või kedagi teist. Seepärast: lapsed, lapsed, lapsed! See on meie võimalus ja olen kindel, et siin on kõvasti arenguruumi," leiab Vaher, et alkoholivaba kultuuri loomist tuleks alustada just meie järelekasvust.

Mida tähendab jaanipäev sinu jaoks?

"Seda küsin ma ka enda käest, mida tähendab jaanipäev minu jaoks ja sellele küsimusele vastates või rääkides võib-olla alustan ühest näitest. Nimelt nädalapäevad tagasi kohtasin ma ühe inimesega kelle juured on Ukrainas ja kes viimased kaks-kolm aastat on Eestis elanud. Arutlesime omavahel, mis lähinädalatel Eestis toimuma hakkab ja paari sõnaga ka jaanipäevast. Ta ütles: tead Elmar, ma ei saa aru mis see jaanipäev teie jaoks on," toob Vaher hiljutise näite. "Tema arvamus on, et see, mida Vikipeedia kirjutab, ei ole küll see, mida tema siin näinud on. Tema on arvamusel, et jaanipäev on üks öö, kus eestlastel on lubatud ennast purju juua."

Teise näite toob Vaher paari-kolme aastat tagusest juhtumist. "Elan linnast väljas ja läksin perele süüa ostma. Minu ees seisab üsna purjus meesterahvas kes ostab pudeli viina. Mina jõudsin oma korviga siis järjekorrani ja olin teine nagu öeldakse. Ja mis ma näen? On selline pilt, kus see mees on nii purjus, et ta ei jaksa isegi raha taskust välja võtta. Müüja tõusis püsti, tuli ümber leti ja aitas tal selle raha kätte saada. Luges eurosendid omale pihupeale, istus leti taha tagasi ja ütles aitäh ostu eest ja lasi mehel minna," tõi Vaher välja. "Miks ma seda räägin? Mina politseinikuna muidugi tegelesin sellega, et see üsna nõtkete põlvedega joodik esimese hooga auto alla ei satuks. Järgmisena rääkisin üsna pikalt ka poemüüjaga ja küsisin: miks sa seda tegid? Kas sa ei tunne oma südames, et sa saatsid tegelikult mehe surma? Ja ma loodan, et sellest oli abi ja et ta mõistis enam mitte nii teha."

Poemüüja vastus ei tulnud aga Vaherile üllatusena. "Ta rääkis avatud kaartidega, miks ta seda teeb. Ta ütleb, et see on meie küla mees ja kui ma talle viina ei anna, siis ta tuleb ja lõhub mu aia ära. Võib-olla annab kusagil ka peksa. Ma kardan teda. Tegelikult on see ka hea näide, millega tuleks tegeleda lisaks lastele."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee