kooli abc
3
fotot
Poekott Poko ei kao kuskile, sest selle saab kinnitada koduvõtmete külge. ( Erakogu)

Suured asjad sünnivad kitsastes oludes – soov anda oma osa keskkonnasäästlikku eluviisi sundis Tartu ülikooli tudengeid päid kokku panema ning kitsukesest ühikatoast on selle tulemusel saanud nüüdseks avalikkuse ette jõudnud keskkonnasõbraliku puuviljakoti tootmispaik

Õigupoolest sai asi alguse nii, et Kristina Kasvandik ja Maria Kolk otsustasid teist aastat järjest, et tahavad osaleda tudengite energia- ja ressursisäästukonkursil «Negavatt». Paar tundi enne tähtaja kukkumist mõtlesid nad ühikas veidi endale tähtsate asjade üle – ja sündiski idee luua keskkonnasõbralik puuviljakott-võtmehoidja Poko.

«Mis teete?» küsisid keset idee vormistamist piigadelt nende uksele koputanud Liisi Sagor, Kadi Sagor ja Raul Richard Stein. «Väga hea, te olete ka tiimis!» teatasid nood seepeale sõpradele.

Säästab raha ja keskkonda

Miks on keskkonnasõbralik puuviljakott üldse oluline? Tudengid teavad täpselt.

Nende kogutud andmete kohaselt tarbitakse Eestis igal aastal inimese kohta keskmiselt 164 õhukest kilekotti. Nende tootmiseks kulub 22 kilovatt-tundi energiat ja eritub 7 kg kasvuhoonegaase. Sellest piisaks, et sõita tavalise sõiduautoga Tallinnast Võrru. Kilekottide tõttu sureb aastas üle 100 000 merelooma ning üle miljoni linnu. Aasta jooksul ainuüksi Eestis tarbitavate kilekottidega võiks katta kogu Prantsusmaa. Kõlab mõtlemapanevalt, kas pole?

Igatahes said noored mõne nädala pärast teada, et nende idee on heaks kiidetud ning nad saavad koti prototüübi tegemiseks 1000 eurot. Maria ja Liisi panid oma nobedad näpud tööle ning hakkasid katsetama eri materjale.

Tegijail teadupärast juhtub: Kadi meenutab, kuidas nad üritasid ühika köögis kotti kampoliga veekindlaks teha. Kampoli ja viinasegu hais kõige meeldivamaid aroome sadade tudengite elumajja just ei levitanud. Ka läks hulk magamata öid koti suuruse katsetamisele ja tehnika täiustamisele.

Vaev kandis aga vilja: tudengite käe läbi on sündinud kaalu poolest tavalise kilekotiga võrreldav korduvkasutatav puuviljakott, mis on valmistatud hüdrofoobsest polüestrist. See on materjal, mida saab toota ka taaskasutatud plastpudelitest.

Kadi märgib, et võtmehoidja külge riputatav puuviljakott täidab kõiki kilekoti ülesandeid vähemalt 164 korda. Tudengid on välja arvutanud, et kui 2019. aastal lähevad kilekotid tasuliseks, on võimalik kümneeurose Poko ostjal aastas kokku hoida 40 kuni 160 eurot.

Koti kompaktsusest ja väiksusest ei maksa lasta end ehmatada – katsed on näidanud, et sellega saab poest koju viia tervelt 4,3 kilo kartuleid.

Sadu kotte on juba tellitud

Poko meeskonna idee ning arvutused köitsid ka «Negavati» karmi komisjoni. Poekott tunnistati Eesti põhust valmistatud biolagunevate ühekorranõude ja taaskasutatud materjalidest biolaguneva toidupakendi järel kolmanda auhinnalise koha vääriliseks. See tähendas tudengitele 10 000 eurot, et hakata oma leiutist turustama ja seda ka edasi arendada.

Esimene asi, millest nad unistavad, on leida kottide õmbleja. Praegu tehakse seda ise Kristina ühikatoas, mis on kujunenud Poko kontoriks. «Aga õppimise kõrvalt pole õmblemiseks väga aega,» tunnistab Kadi.

Aega on aga vaja, sest vaid suhtlusportaalis Facebook müüdav ja loodetavasti ka Pärnu ökopoodi Paljas Pala müügile jõudev kotike on pälvinud tähelepanu ning paljud firmad on selle juba endale ärikingituseks tellinud.

Suurim tellimus tuli Tartu ülikoolilt – Eesti eesistumise ajal tahetakse oma külalistele jagada üle 600 koti. Arvud on suured, kuid esialgu tegutsevad tudengid puhtast entusiasmist. «Meil on koti tootmiseks kavas teha oma firma, eks siis näeb, mis palgaga saab,» ütleb Kadi. Tema sõnul on kõigil projektis kaasalöönuil olemas õpilasfirmas tegutsemise kogemus, kuid «Negavatil» osalemine on andnud neile ka palju muid ettevõtluseks tarvilikke oskusi.

Poko võidab poolehoidu

Kadi räägib, kuidas nad kord kohvikus koti ja selle tootmise üle arutlesid. Nende juttu kuuldes liitus noortega kõrvallauast kogemustega ettevõtja, kes andis tudengitele patendialast nõu ja ka soovitusi, kust kangast tellida. Kassapidajagi, kes esialgu poekotti umbusaldavalt silmitses, kiitis selle heaks, kui selgus, et Pokosse võib muretult pakkida ka näiteks mullaseid kartuleid – kott ei lase mulda läbi ja kassalint jäi seda kasutades puhtaks. Kõik see on pannud noortel silmad särama.

Ise ütlevad nad, et jaksu ka pärast magamata öid rõõmsalt edasi askeldada annab teadmine, et oled suutnud oma kätega luua midagi, mis läheb korda ka teistele ning aitab veidigi säästa keskkonda.

«Negavatt* 2017»

Keskkonnainvesteeringute keskuse ja keskkonnaministeeriumi eestvõttel korraldatava energia- ja ressursisäästukonkurssi tänavune esikolmik:

I koht PõhuNõu. Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli tudengite biolagunevad ühekorra-toidunõud, mille valmistamise põhitoore on kohalik põhk.

II koht Don’t waste food, box it! Eesti kunstiakadeemia tudengite biolagunev toidupakend.

III koht Poko. Tartu ülikooli tudengite poekott-võtmehoidja.

*Negavatt on teoreetiline energiaühik, mis väljendab säästetud energiavõimsust. Allikas: www.negavatt.ee

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis