Eesti uudised

Reisivate kvoodipagulaste üürilepingud lõpetatakse kuu jooksul (38)

Marvel Riik, 20. juuni 2017 17:22
Esimene kodu: kvoodipagulastele mõeldud korterid ei pea olema saanud euroremonti, vaid vastama sanitaartingimustele.Foto: AS Hoolekandeteenused
150 kvoodipagulasest on Eestist lahkunud 71 ehk 15 peret. Kõikidega, kes on läinud rohkem kui kuuajalisele reisile ning jätnud tasumata eluasemekulud, on üürilepingud lõpetatud. „Ei saa lasta niisama kulul tekkida,“ ütleb korteri väljaüürija.

Rändekava alusel Eestisse saabunud inimestele otsib eluasemeid peamiselt sotsiaalministeeriumi partner Kinnisvaraekspert OÜ. Tallinnas ja Tartus on AS Riigi Kinnisvaralt võtnud üürida paar korterit AS Hoolekandeteenused, kes neid omakorda pagulastele edasi üürib.

Samal teemal

Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor Karl Mänd ütleb, et pikaajalisi võlgnevusi ei teki, sest kui arved jäävad maksmata, märgatakse seda kohe. „Otsime, kus on viga, miks on miski maksmata.“

Üldiselt on üürilepingu lõpetamise reegel pagulase puhul lihtne ja tavapärane, nagu igal teisel üürnikul – kui arveid ei maksta, siis leping lõpetakse. Kohustust üürilepingu lõpetamiseks üürileandjal pole, kuid kui üürnikku ei saada kätte, pole ka midagi teha. „Tegemist ei ole tuluteenimise projektiga, aga samas ei saa me seda vedada miinusega. Meile esitatakse arveid, kuna oleme korterid üürinud ja andnud allüürida. Ei saa lasta kulul endal tekkida niisama,“ selgitab Mänd. „Suvisel ajal on võimalus olla tõenäoliselt paindlikum, talvisel ajal, kui on küttekulud ja muu selline, siis peame olema natukene aktiivsemad ja kiiremad.“

Kuigi hoolekandeteenusel ei ole päriselt sedalaadi lepingu lõpetamist läbi teinud, näeb see teoorias välja nii: kui juunis jäetakse maksmata järgmise kuu üür ja eelmise kuu kommunaalkulud, mille arve laekub enamasti kuu keskpaigas, on leping suure tõenäosusega juuli keskpaigaks juba lõpetatud.

„Piltlikult öeldes võib tulla päev pärast maksetähtaega ukse taha ja küsida, miks on arved tasumata. Kui ikka järjepidevalt ei õnnestu [üürnikuga] ühendust saada, tuleb asuda lepingut lõpetama,“ tõdeb Mänd.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on praeguseks lõpetatud üürilepingud kõikide peredega, kes on Eestist pikemalt eemal olnud. „Meile tuleb see info, keda Eestis ei ole või kes on Eestist olnud ära rohkem kui kuu, erinevatest kanalitest: tugiisikult, kohalikust omavalitusest (KOV) ning politsei- ja piirivalveametist,“ selgitab sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag. Reeglina tehakse lepingud üheks aastaks, ent paaril puhul on sõlmitud ka tähtajatu kokkulepe.

Praegu peavad pagulased käima igakuiselt kohalikus omavalitsuses, et taotleda toimetulekutoetust, mille alusel saadakse raha ka eluasemekulude tasumiseks. Teatavasti on toimetulekupiir üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele, ja perekonna igale alaealisele liikmele 130 eurot kuus. Toimetulekupiir igale järgnevale täisealisele liikmele on 104 eurot kuus. Sellele lisaks kaetakse eluasemekulud KOV-i kehtestatud piirmäärade järgi. See, et seda ühel kuul ei tulda enam raha taotlema, et korteriomanikule maksta, on risk, mille omanik peab võtma.

Toimetulekutoetus ei ole mänginud erilist rolli pagulastele reisimisele, sest Eestimaa tolmu onneed jalge alt on pühkinud nii kuu alguses, keskel kui ka lõpus. Pagulaste isiklikud asjad, mis on korteritesse maha jäänud, on kokku korjatud ja neid hoitakse ladudes. Raagi sõnul ei ole lahkujad korteriomanike asjadega alati heaperemehelikult ringi käidud, kuid seni pole omanikele midagi hüvitatud.

Kõrged üürihinnad

Tallinna ja Tartu kõrval elab omajagu kvoodipagulasi väiksemates keskustes nagu Haapsalu ja Türi. Seejuures paneb kulmu kergitama väga kõrge üürihind, mis on sealsetele korteritele pandud. Näiteks käesoleva aasta jaanuaris saabus Põlvasse viieliikmeline Süüria perekond, kelle kasutuses oli 67,7 ruutmeetrine korter, mille omanikule maksti üüri 338 eurot. See tuleneb Põlva jaoks määratud eluruumi piirmäärast: ühe ruutmeetri eest võib maksta üüri kuni 5 eurot ehk antud korteri puhul võiks omanik juurde küsida veel 50 senti juurde.

Piirmäärad varieeruvad üle Eesti: Türil on see 2 eurot, Haapsalus 4 ja näiteks Tartus 6 eurot. Seejuures ei tähenda kõrge üür seda, et korter on alati heas seisundis. Põlvas sai pere elamiseks korteri, mida ei olnud eelnevalt kontrollitud – pereisa sai esimesel päeval kohe elektrilöögi.

Kinnisvaraeksperdi juhatuse esimees Aivar Roosiku sõnul proovitaks alati hinda alla tingida, kuid kui korteriomaniku ütleb, et „kas võtate või jätate“, ei ole maakleritel erilist valikut. KOV-ide piirmäärade asemel vaadatakse rohkem seda, kus korterid saadaval on.

„Kohalikud teavad, et me oleme sundseisus. Meile on antud lühike aeg, mille jooksul tuleb leida korterid. Ja see valik ei ole suur,“ tõdeb Roosik.

Raagi sõnul leidub vähe kortereid, mis jäävad alla piirmäära. Üheks põhjuseks, mis üürihindu tõstab, on pagulaste lasterohked pered. Samas leidub üksikuid näited sellest, kus korteriomanik on tulnud pagulasperele vastu ning oma esialgset üürihinda alandanud, et põgenikud saaksid seal toetuste abil elatud.

2017. aasta kvoodipagulastele tehtud väljamaksed ulatuvad üle 170 000 euro

Rändekava alusel vastuvõetud isikute üürisuhte alustamise kulud (maakleritasu ja eluaseme tagatisraha):

Kuu                 Toetuse summa eurodes

Jaanuar          3 663

Veebruar        1 985

Märts              3 090

Aprill               4 638

Mai                  2 580

Kokku            15 956

Rändekava alusel vastuvõetud isikute tugiisikuteenuse tasu (tugiisiku palk–kulutused, tõlketeenused)

Kuu                 Toetuse summa eurodes

Jaanuar          12 780

Veebruar        60 933

Märts              40 820

Aprill               33 340

Mai                  14 470

Kokku            162 343

Rändekava alusel tulijad:

Jaanuar           12

Veebruar         18

Märts               13

Aprill                 22

Mai                    8

Kokku: 73 inimest (eelmisel aastal 77, kokku 150 inimest. Eestist on lahkunud 71 inimest)

Allikas: Sotsiaalministeerium

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee