Eesti uudised

Kas ei taha või ei oska? Tallinna gümnaasiumid tahavad neljandat korda keeleerandit (15)

Asso Ladva, 20. juuni 2017, 17:08
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium üritab neljandat korda vähendada eesti keeles õppimist. Foto: Arno Saar
Kaks Tallinna vene õppekeelega tippkooli - Tallinna Linnamäe vene lütseum ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasium - üritavad neljandat korda saada õigust kasutada gümnaasiumis eesti keelt vähem kui seadus nõuab. Täna otsustas Tallinna linnavolikogu esitada valitsusele kolme kooli õppekeele eranditaotlused, kolmandaks kooliks on Lasnamäe gümnaasium.

Linnamäe vene lütseum ja Kesklinna vene gümnaasium kuuluvad Tallinna tippkoolide hulka. Raudse regulaarsusega erandit küsivad koolid saavad noorte õpetamisega, sealhulgas eestikeelse õppega suurepäraselt hakkama. Ehk erandit õppekeelele ei ole vaja ei õpetajate, õpilaste ega kooli juhtkonna nõrkade oskuste pärast.

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum tahab järjekindlalt õpetada eesti keeles vähem kui seadus nõuab. Foto: Tairo Lutter

Kui varasemalt rõhusid erandi küsijad sellele, et kui seaduse järgi on gümnaasiumi õppekeel eesti keel ja õigus teha erandeid õppekeelest on valitsusel, siis värskete eranditaotluste taga on haridusministeeriumis koostatav pilootprojekt, mis lubab pedagoogilist paindlikkust keele- ja aineõppel koos süvendatud eesti keele õppega eesmärgil, nii et gümnaasiumilõpetajad oskavad eesti keelt C1-tasemel. Riiklik õppekava sätestab, et gümnaasiumilõpetaja oskab eesti keelt tasemel B2. Nimetatud projektiga ühinemiseks on vajalik täita teatud kriteeriumid ja saada valitsuselt õppekeele erand.

„Pilootprogrammi ja ka riigi praeguste tegevuste eesmärk on parandada koolilõpetajate eesti keele oskust. Oleme leppinud kokku eesti keele oskuse senisest kõrgemale tasemele tõstmise pilootprogrammi põhimõtted ning pilootprogrammist osa võtmise eeldus on, et koolid tagavad põhikooli lõpuks õpilaste B2 ehk iseseisva keelekasutaja taseme ning gümnaasiumi lõpuks C1 edasijõudnud keelekasutaja taseme saavutamist.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium üritab neljandat korda vähendada eesti keeles õppimist. Foto: Arno Saar

Poolsalajane programm

„Pilootprogrammi kestus on kuus aastat, selle tegevused algavad 7. klassist ehk põhikooli kolmandast astmest,“ selgitab asja haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. „Programmiga liituda soovi avaldanud koolid uuendavad koostöös sihtasutusega Innove tegevuskava, mis peab sisaldama kõiki seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi, lisaks tõhustatud keeleõppele ka kooliväliste tegevusi, õpetajate koolitusi ning vanematega koostööd.“

„Programm viiakse ellu kooli, omavalitsuse ja ministeeriumi koostöös ning seda koordineerib ministeerium,“ jätakb Käosaar. „Samuti toetab ministeerium pilootprogrammis osalevaid koole rahaliselt, pakub igale koolile individuaalset tuge ja nõustamist“.

Kogu programmi eesmärgiks on anda koolidele vabad käed oma õppetöö korraldamisel, sealjuures on lubatud kõrvale kalduda eesti keeles õpetavate ainete kogumahust, milleks seaduses on fikseeritud 60 protsenti õppemahust. Tingimuseks on, et gümnaasiumi lõpuks peavad programmis osaleva gümnaasiumi lõpetajad oskama eesti keelt tasemel C1. Seadus nõuab gümnaasiumilõpetajalt eesti keele oskamist B2 tasemel.

Esitatud selgitusele lisaks pole programmi kohta ametlikku dokumenti leida pole võimalik. Tavaliselt on sarnaseid keeleõppele suunatud tegevusi alati esile tõstetud ja põhjalikult seletatud.

Siiani erandeid pole

2011. aastal menetles haridusministeerium esimest korda õppekeele eranditaotlusi, Tallinna ja Narva linnavolikogud esitasid neid kokku 18. Toona tegi valitsus kolm edandit: Saksamaaga sõlmitud riikliku lepingu alusel sai Tallinna saksa gümnaasium loa saksakeelseks õppeks, Narva täiskasvanute kool ja Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium said eestikeelse õppe alustamiseks ajapikendust kolm aastat. Ülejäänud taotlused jäi rahuldamata, abi ei olnud ka kohtutest.

2012. aastal küsis Tallinna linnavolikogu jälle õppekeele erandit, seekord Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumile, Tallinna Linnamäe vene lütseumile, Tallinna Tõnismäe reaalkoolile ja Haabersti vene gümnaasiumile. Kaks aastat hiljem küsis Tallinn jälle õppekeele erandit, juba nimetatud koolidele lisandus Tallinna Mustjõe Ggmnaasium ning Narva soovis venekeelset gümnaasiumiõpet jätkata oma täiskasvanute koolis. Kõik need taotlused lükkas valitsus tagasi.

Keeletasemed B2 ja C1

Nagu on kirjas Euroopa keeleõppe raamdokumendis, siis B2 keeletaseme oskaja mõistab keerukate tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab luua selge teksti ning selgitada oma mõtteid.

C1 keeletaseme oskaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Väljendab end ladusalt väljendeid otsimata ning suudab luua selge, loogilise, üksikasjaliku teksti ka keerukatel teemadel.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee