Maailm

Mõrvari pojad: "Isa oleks enne maailma hävitanud kui oma veendumusi muutnud." (5)

Toimetas Greete Kõrvits, 20. juuni 2017 15:38
Pilt on illustreerivFoto: PantherMedia / Scanpix
Luke ja Ryan Hart on kaks venda, keda ühendab lisaks ühele verele ja heale sõprusele ka kohutav tragöödia. Eelmise aasta juulis mõrvas nende isa oma abikaasa, poiste ema, ja nende 19-aastase õe. Noormehed olid hämmingus, kui lugesid meedia vahendusel, milline "rahulik" ja "meeldiv" inimene nende psühholoogilisest vägivallatsejast isa oli.

Claire ja tema tütar Charlotte tulid koos ujumast. Poeg kinkis Claire'ile ujula pääsme, et ema saaks uue kodu lähedal basseinis käia. Uues kodus seadsid naised end sisse vaid neli päeva varem. Poisid aitasid emal ja väikeõel Claire'i mehe ja laste isa eest põgeneda.

Lance Hart oli kinnine, pahur ja alati rahulolematu mees. Perekond õppis aja jooksul tema läheduses teatud viisil liikuma, rääkima ja mingeid asju tema eest hoidma. Lance ei osalenud kunagi oma laste elus. Tema huvideks olid raha ja vandenõuteooriad. Isa armastas internetis hasartmänge mängida. Ema teenitud raha võttis ta ära ja jaotas seda vastavalt oma suvale. Sageli oma mängusõltuvuse heaks.

"Kui olid õnnelik, siis oli ta kade," kirjeldab Luke. "Aga kui olid õnnetu, siis oli ta ikka kade." Mees kadetses nii seda, et kellelgi läks hästi kui ka seda, et kui kellelgi läks halvasti, siis tunti inimesele kaasa. Kui Claire teatas söögilauas raske uudise, et põeb munasarjavähki, "puhises ja torises" isa, et tema lapsed ei tea, kui raske tal oma vähihaige naisega on. "Kui ta tuli töölt ja oli rõõmus, siis nõudis ta, et me naeraksime ja temaga koos rõõmustaksime," räägib Luke. "Ta ei lasknud meil isegi emotsioonides temast vaba olla."

Pojad kirjeldavad Lance'i kui meest, kes oli kinni oma mõtlemises, oma veendumustes ja oma haiglases vajaduses, et kogu maailm peab tundma sama, mis tema, ning tantsima tema taktikepi järgi. Internetis kohtus mees uute sõpradega, kes tutvustasid talle vandenõuteooriate maailma. "Isale meeldisid need sõbrad rohkem kui meie," räägivad pojad. Isa vihastas, kui tema katsed oma pere enda usku pöörata ebaõnnestusid ja pettus, et pojad temast (imekombel) täiesti erinevad kasvasid. "Isa oleks enne maailma hävitanud kui oma veendumusi muutnud," ütleb Luke.

Oma naist süüdistas Lance vaheldumisi nii petmises kui lesbilisuses. Kui Claire rääkis reisima minekust, peitis Lance tema passi ära. Kui Claire ostis kolme naela eest tassi kohvi, sai ta mängurilt sõimata selle eest, et ei ole rahaga vastutustundlik. Enda käitumises mees muidugi mingeid vigu ei näinud.

Lõpuks võtsid pojad nõu ja jõu kokku, et aidata õel ja emal põgeneda. Salaja viisid nad majast minema mööbli ja ema kaks koera.

Neli päeva hiljem, kui Claire ja Charlotte ujumast tulid, ronis Lance auto alt välja, tulistas neid mõlemaid ja võttis enda elu. Kõik kolm surid kohapeal.

Luke'i ja Ryan tragöödia polnud vaid ema ja õe kaotamine. Hämmeldunult lugesid noorukid järelhüüde-laadseid artikleid, mis kiitsid, kuidas nende isa "oma kätega ehitas", oli "alati hoolitsev", "tore mees" ning kuidas hirm lahutuse ees "ajas" isa mõrvategudele. Loomulikult ei puudunud artiklitest ka tavapärane ohvrisüüdistamine: miks naine ise ära ei läinud, äkki ta "näägutas"? Üks eriti valus lugemine oli arvamusloos, mille kirjutaja väitis, et Lance'i tegu oli "mõistetav".

"Kui lihtne oli neil võõrastel oma laua taga meie pere tragöödia ühe pärastlõuna jooksul kirja panna," ütleb Ryan. "Nii raske oli lugeda, kuidas inimesed tundsid kaasa mehele, kes oli mu ema ja meie elu nii raskeks teinud." Ka näisid kõik kirjutajad olevat veendunud, et plaan tappa koorus alles siis, kui mees maha jäeti. Pojad leidsid aga isa arvutist mitmeleheküljelise hüvastijätukirja, millest oli selge, et plaan oli küpsenud vähemalt nädalaid. Mõistagi oli ka selle kirja järgi kõik kõigi teiste süü. Isa internetiajaloos leidus hulgaliselt foorumeid ja uudiseid meestest, kes olid oma naise mõrvanud, ka Google'i otsing "kui paljud mehed oma naise ära tapavad?"

"Ma arvan, et ta tahtis tunda, et ta polegi nii teistmoodi, et teised mehed on ka samasugused," mõtiskleb Ryan. Poegadele teeb aga muret see, et sarnaseid asju otsivad ka teised häiritud mehed ja mida nad leiavad? Hulgaliselt artikleid, mis nende mõrvarist isale kaasa tunnevad ning neid, mis üritavad tema teo tagamaid mõista. Ilma kriitikata ja seejuures tema tõelist iseloomu tundamata. Ja kas ei otsinudki isa oma haigele mõttemaailmale õigustust?

Ryan ja Luke üritavad oma eluga kuidagi edasi minna. Koos hoolitsevad nad emast alles jäänud koerte eest ning üritavad elada head ja mõtestatud elu. Sest ema ja õde oleksid seda tahtnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee