68
fotot
Põline jaaniõhtu jõukatsumine - köievedu, pakkus Londoni eestlaste lastele suurt lõbu ja lusti. (Katrin Helend-Aaviku)

Are you ready? Kas olete redised?“ hüüab mängujuht lõbusalt Londonis elavate eestlaste jaanitulel end stardijoone taga kotijooksuks valmis sättinud lastele. See on ühtaegu särtsakas ja heldimuspisaraid silmanurka toov suur pidu, kuhu on kokku tulnud eestlasi alates sülelastest kuni auväärselt kõrge eani.

 Eesti lipukestega vehkides ringijooksvad nii linalakad kui ka pruunide nööpsilmadega mudilased, seebimulle puhuvad heledates suvekleidikestes tirtsud, lõkke ääres trummi põristavad ja hüppavad-kargavad põnnid, piknikutekkidel juttu ajavad vanemad, taamal laudade ääres istuvad ja peomelu vaatavad eakad prouad -  seda kõike võis näha laupäevaõhtusel Londoni eestlaste jaanitulel.

Redised ja Onu Bella

Kui sellele liita juurde veel õhus hõljuv vana hea marineeritud šašlõki lõhn, kartulisalat, hiigelpannil olev suitsulihakuubikutega mulgipuder, rahvusvahelise pakiveoga tegeleva EstoLinki müügiletil olevad must leib ja kohukesed, eestikeelne muusika ja „Kaera-Jaan“, teeb see kokku ühe suurepärase jaanipeo, mida naudivad eestlaste kõrval ka teisest rahvusest pereliikmed.

Köieveost tunnevad sama palju rõõmu nii eesti rahvusmustriga vestis heledapäine poiss kui ka musta värvi punutud patsidega tõmmunahaline tüdruk.

„DJ Onu Bella on kõige parem! Muul pole tähtsust! Ta laseb head Eesti muusikat, mis sobib sellele jaanitulele ideaalselt!“ rõkkab „Klassikatähed 2016“ võitja, noor andekas pianist Sten Heinoja, kes Londoni kuningliku muusikakõrgkooli magistriõpingute ajal Inglismaal elab. Sten oli möödunud jõulupeol vabatahtlikuna õhtujuhiks ja oli tookord meeldivalt üllatunud kui väga ta seda nautis.

Sel jaanitulel on õhtujuhiks rohelise kleidiga Pille, kes aastaid tagasi võttis oma kolmeaastase tütre ja lendas otsejoones Tallinnast Londonisse, kus ta elab tänaseni.

„Võtke hetk, et helistada oma Eestis olevatele vanematele ja sugulastele ja soovige neile ilusat suve algust! Hoiame üksteist!“ ütleb Pille mikrofoni enne peopaigas, teeäärse söögikoha Halfway House´i aias lõkke süütamist. Siin, Londoni keskusest väljas, kuuendas tsoonis on lõkketegemine lubatud.

Üle 70 aasta Inglismaal

Eesti suursaadik Londonis, viimaseid kuid sel ametikohal olev Lauri Bambus süütab lõkke, visates tema peopesal põlema pandud süütevahu virna laotud lõkkepüramiidile.

Ta ütleb hiljem peomelus, et kuigi eestlased on teatavasti rahvas, kel meeldib omaette hoida, tulevad peole aga kõik kokku kui üks mees.

„Olen olnud suursaadik ka teistes riikides, aga siin on hea näha, et üritustele tulevad kokku igas vanuses eestlased,“ kirjeldab suursaadik Inglismaa eestlaste kogukonda.

Kõige vanem jaanituleline on 90-aastane Leida, kes koos endast noorema Adeliisiga 71 aastat tagasi lapseeas samal laeval sõjapõgenikena Inglismaale sattusid. Mõlemad on aastakümneid olnud Londoni eestlaste pidudel abiks ja Leida mäletab veel koguni neid, mida sai peetud üle poolesaja aasta tagasi.

„Eks siin elades on olnud nii nuttu kui ka naeru. Alles paar päeva tagasi nutsin Londoni suure korrusmaja põlengu pärast,“ ütleb proua Leida.

Eestisse tagasi tulemise peale nad ei mõtle.

„Oleme juba nii kaua siin elanud,“ sõnab Adeliis.

„Aga kuigi elame siin, eestlane jääb ikka eestlaseks. Seda ei muuda miski,“ lisab Leida.

Aia varjus piknikutekil punub noor naine rukkililledest pärga, seda vahepeal kõrvalistuvale tüdrukule pähe sobitades. Kõlaritest kostev laul „Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi“ toob lapsed murule möllama ja paneb täiskasvanutel jalad rütmi kaasa nõksutama.

Kokkuhoidev kogukond

Üksteist aastat Inglismaal elanud Sirje tuli siia tütre lapsi hoidma ja jääb siia nii kauaks, kui tema abi vaja on.

„Eks kui lapselapsed ükskord abielluvad ja naise võtavad, siis kolin Eestisse tagasi,“ muheleb Sirje.

Londoni Eesti Seltsi rahvatantsurühma esinemine toob nii noored kui ka vanad nende ümber ringi ning huilged ja plaksutamine ei taha vaibuda.

 Tantsujuht Marje Remmet on sellest aastast käima lükanud ka Estonian Folks´i, mis hõlmab endas ülemaailmsed tantsulaagrid koos esinemistega.

Eesti rahvalaulud tõi oma kooriga jaanikuliste ette ansambel Laine kunagine laulja Reet Kromel. Lauljad tulid peo jaoks kokku ka kaugemalt kui Inglismaalt.

 Eesti Gildi eestvedaja ja Eesti kooli direktriss Liina Särkinen tuli Inglismaale kaheksa aastat tagasi filmiprodutsendi eriala magistriõpinguid tegema, nüüd aga plaanib kodumaale tagasi naasta.

„Tahaks üüripinnalt ära saada ja Eestis saame endale kodu osta, Londonis ei oleks see võimalik,“ räägib Liina, et selle teevad võimatuks kõrged hinnad.

Praegu on tal käsil dokumentaalfilm kolmest Inglismaal elavast eestlannast ja nende hirmudest Eestisse tagasipöördumise ees.

„Eestis on ootused inimestele väga suured. Üks hirmudest on ka see, kuidas perega madalatest palkadest ära elada,“ räägib Liina.

Eestlaste kogukond Inglismaal on tema sõnul väga kokkuhoidev.

„Eestlased tahavad koos käia. Kodust kaugel olles patriotism võimendub,“ märgib ta.

Londoni Eesti Seltsi esinaine Evelin Siilak ütleb, et ka teda kisub tagasi Eestisse.

„Eelkõige seepärast, et lapsel oleks turvaline ja looduslähedane keskkond kasvamiseks,“ ütleb ta.

Selleaastaste jaanitulega jäi ta väga rahule: „Tegemist oli üle aastate parima peoga. See oli hoogne, hea söök ja haarav eesti muusika, päeva programm oli sisutihe ja energiline. Rahvatantsijad ja lauljad esinesid hoogsate rütmidega ja suursaadik süütas lõkke erilise suure särinaga.“

Evelin ütleb, et käis eelmisel aastal eesti seltside koosviibimisel ja oli üllatunud arvamuse üle, et kui minnakse Eestist ära, siis justkui kaotakse.

"Minu arust aga just siis eestlus algabki. Hulga raskem hoida seda võõrsil olles."

Inglismaal elavate eestlased pidasid samal päeval jaanituld kolmes eri paigas – Londonis, Bradfordis ja Nottinghamis. Londoni eestlaste jaanituld on Londoni Eesti Seltsi, Eesti Gildi ja Eesti Kooli eestvedamisel ja vabatahtlike abil korraldatud juba neliteist aastat.

Jaga artiklit

62 kommentaari

I
ints  /   18:49, 24. juuni 2017
eks provva särkinen tahtis saada hermsasti filmitegijaks ja puha...
A
ajuhiiglasele  /   12:25, 20. juuni 2017
päris hästi lahmitakse. peab ikka ämber peas olema kui eestlast välismaal kuskilt aafrikast tulnud "pagulasega " võrrelda. saaks ainult ära panna. lugege mujaltki uudiseid kui eesti riigimeediast.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis