Eesti uudised

GALERII | Näitusel "100 Soome asja" professor Seppo Zetterbergiga: "Küll me soomlased oleme üks kummaline rahvas!" (11)

Kaire Kenk, 17. juuni 2017 17:13
Foto: Teet Malsroos
"Kas me soomlased pole üks kummaline rahvas? Siin näitusel on meil väljas asjad, mille sünniaasta on 1931, 1933 või 1967.... ja nad on endiselt tootmises ja meie südameile armsad," imestab Soome ajaloolane, Jyväskylä ülikooli emeriitprofessor Seppo Zetterberg Maarjamäe lossis avatud näitusel "100 Soome asja" ringkäiku tehes.Maarjamäe lossi tallihoones on Soome Instituudi korraldatud näitus "100 Soome asja" avatud 20. augustini. Näitus räägib Soomest ja soomlaseks olemisest argiste, uuenduslike ja humoorikate asjade kaudu: Aalto vaas aastast 1936, Mobira Cityman 1987, noore ema pakk aastast 2017 jne.

"100 Soome asja" kirjeldab seda teed, mida mööda soomlased on tänasesse päeva jõudnud. Mõned asjad näitusel on Made in Finland ja mõned Designed in Finland, kuid kõiki neid võib iseloomustada sõnadega Life in Finland. Ikka ja jälle korduvad mõned märksõnad – ilmastik, valgus, lapsed, töö, raskuste trotsimine ja rõõm.

"Terre, armas eesti rahvas!" hõikab lugupeetud ajalooprofessor Seppo Zetterberg kokkutulnuile. Huvilisi on palju – registreeruda ringkäigule näitusel "100 Soome asja", kus selgitusi jagamas professor ise, sai vaid loetud tundide jooksul.

Igaühel meist on ju oma Soome, kellel Alvar Aalto või euroviisut, Suosikki või Mehukatti, kellel Jenkki näts või elu esimesed teksapüksid. "Telekanali YLE tekstitabel, mida sel näitusel hoopis rüiuvaibana nägi, jättis siiski vast kõige sügavama mulje. Minu jaoks oli see tollal tõeline aken vabasse maailma," tunnistasid paljud kohaletulnud.

Foto: Teet Malsroos

1917 – männikooreleib
"Juba esimene näitusel silmahakkav eksponant on meie ajaloos väga oluline. Ega selle leiva söömine tänapäeval enam mingit naudingut paku, kuid meile on see endiselt esimese iseseisvusaasta sümboliks. Selle leiva pealt on hästi näha, kui vaesed olid iseseisva Soome esimesed aastad," ütleb Zetterberg.
Männikooreleib oli hädaaja leib, milles osa rukkijahu asendati männi mähikihist jahvatatud jahuga. 1917. aasta sügisel valitses Soomes suur toiduainepuudus. See pingestas veelgi usaldamatuse õhkkonda: mitmel pool üle riigi oli hakatud looma Punakaardi ja Kaitseliidu salkasid. Leiva valmistaja: Hämeenlinna Marttayhdistys.

1921 – Abloy lukk
"Soomlane on selline kummaline loom, kes usub, et just soome lukk on maailma parim. Ja nii ongi! Selle luku süsteem on nii hea, et on kodudes seniajani kasutuses. Ehkki on minust vanem," muigab professor.
Emil Henriksson müüs oma 1921. aastal leiutatud lukusüdamiku Abloy firmale. See lukusüdamik võimaldab valmistada muukimiskindla ja peaaegu piiramatult sarjastatava luku, millest sai üks Soome enim müüdud uuendus.

1922 – 500-margane
"Meie noore riigi oma paberraha, vaadake, kui ilus ja stiilne see välja näeb.Ehkki inimesed sel sedelil on enam-vähem alasti. Aga ega põllutööd tehes ei saagi väga palju rõivaid selga panna."

Arhitekt Eliel Saarineni kujundatud uued paberrahad võeti kasutusele 1922. aastal. Rahade pildimotiivides kordus alasti inimeste rühm, taustal paistmas põllu- või järvemaastik, aurulaevad ja tehased. Nendest paberrahadest trükiti uusi partiisid 1950. aastateni.

1929 – põhjapõdra pidulikud rangid
"Tean väga hästi, et teie armsas keeles soomlane on poro. Põhjapõtrade alal ma väga suur asjatundja pole, aga seda ilusat käsitööd lihtsalt peab imetlema."

Põhjapõdra rakmete juurde kuuluvad rangid on 1920. aastatel valmistanud Enontekiö elanik Antti Salomoninpoika (Kaijuna) Näkkäläjärvi oma tütrele Karen Mariale. Range ei ole palju kasutatud, sest need on natuke liiga suured. Näkkäläjärvi käis omavalmistatud range müümas Norra poolel Altas, mis asub Põhja-Jäämere ääres. Saamid on Euroopa Liidu alal ainuke põlisrahvas. Neid elab Soomes tänapäeval u 10 000 ja osa neist räägib emakeelena mõnda saami keele murrakut.

1931 – Juhla Mokka
"Teil vist seda kohvi varem müügil polnud. Meil on see aastakümneid olnud Soome üheks sümboliks," kõneleb professor Zetterberg.

Põhjala esimene kohvitehas rajati Helsingisse XX sajandi alguses, kuid veel 1920. aastate keskel oli suurem osa Soomes müüdud kohvist röstimata toorkohv. 1931. aastal tõi Paulig turule jahvatatud kohvi, Juhla-Mokka. Esimesena Euroopas oli sellel ka värskuse garantiina kuupäevatempel. Juhla-Mokkast sai Soome populaarseim kohv.

1933 – Aalto taburet
"See on jakka. Ja üks ütlemata ohtlik istumisalus. Kui üks tüüpiline paks soomlane sellele istub, kindlasti laguneb laiali.Seepärast ongi hiljem tootma hakatud ka nelja jalaga taburette. Aga vaatan seda jakkat ja imestan – loodud 1933 ja ikka veel elus!"

Arhitekt Alvar Aalto mõtles välja ja Littoineni mööblivabriku puusepp Otto Korhonen valmistas esimese Aalto tabureti aastal 1933. Puidust taburetid, mida saab tornina üksteise otsa laduda, sobivad nii ühiskondlikesse ruumidesse kui ka koju. Vineeri painutamist ja täispuitu ühendav jalakonstruktsioon patenteeriti. Suure nõudluse tõttu asutati 1935. aastal Artek Oy

Foto: Teet Malsroos

1934 – Viiburi raamatukogu
"See on üks meie kuulsaima arhitekti tähtsamaid töid, tema esimene, tõeline läbimurdeteos. Ja mis huvitav – oma kuulsad taburetid kavandas Aalto just selle raamatukogu konverentsisaali. Mina käisin selles raamatukodus esimest korda 1964. aastal ja soovisin, et pigem oleksin olnud pime," nendib professor, viidates hoone kohutavale seisukorrale nõukogude ajal.

Aino ja Alvar Aalto projekteeritud funktsionalistlik raamatukoguhoone valmis Viiburi Torkkelinpuistos 1934. aastal ja avati 1935. See sai tuntuks oma lugemisruumide pehme, ent intensiivse loomuliku valguse ja ainulaadse õhkkonna poolest. Raamatukogus oli arvesse võetud ka kõige väiksemaid külastajaid: käsipuud ja uksekäepidemed olid lastele sobivas kõrguses. Kui Viiburi jäi Nõukogude Liidule, hakkas raamatukogu lagunema. Praegu on hoonel uus õitseaeg, sest kakskümmend aastat kestnud rahvusvaheline restaureerimistöö lõppes 2013. aastal.

1940 – Talvesõja valge moonderiietus
"Talvesõja tähendus meie ajaloos on igale soomlasele äärmiselt oluline. Igaüks kannab oma vanaisade mälestust edasi oma südames."

1942 Terttu Vartiaineni lotta-põlvest pärit, sõjas käinud tekk
"Kui Talvesõda (1939–1940) on kangelaslik sõda meie ajaloos, siis lottad olid selle sõja tõelised kangelannad. Lottade osakaal meie ajaloos on suur. Mulle meeldib, et selle näituse eksponaatide hulka just üks lottale kuulunud tekk on valitud."

Terttu Vartianen (s.1920) tegutses lottana ja tekk oli tal sõjas kaasas. Terttu Vartiainenist sai hiljem botaanikadoktor. 1919. aastal rajatud organisatsioon Lotta Svärd korraldas naiste vabatahtlikku riigikaitsetegevust sõja ajal. Lottad tegutsesid muu hulgas toitlustus- ja varustusalal, telefonijaamades, õhuseires, välilaatsarettides ja sõjaväehaiglates ning haavatute transpordis, nad hoolitsesid ka langenute eest. Organisatsiooni tegevus lõpetati 1944. aastal.

1947 – Alko klientide kontrolöri vormimüts
"Küll see oli üks kummaline etapp meie ajaloost. Mäletan oma lapsepõlvest, kuidas Alko kontrolöride üle nalja visati. Nende üks tööülesandeid oli kontrollida napsujärjekordades olijaid. Ja kui mõni sabasseisjatest tundus kontrolörile liiga napsisena, siis pidi ta nokastanud tüübile seletama – uks on sealpool."

Karskusliikumise tulemusel kehtis Soomes aastatel 1919–1932 keeluseadus. Sellest hoolimata põhjustas alkohol nii seaduse kehtimise ajal kui ka pärast seda suuri sotsiaalseid probleeme, mida esines ka sõja ajal. Sõjajärgses trööstituses sai alkoholi negatiivsete külgede tõrjumine uusi vorme. 1944. aastal võeti kasutusele Alko isikutunnistus ehk nn viinakaart, millega registreeriti kliendid ja nende ostud. Klientide kontrolöri töö oli alkoholipoes ringi käia ja võimalikke kuritarvitajaid avastada. Tema kogus ka ametiasutustelt kuritarvitajate kohta teavet, mille alusel võis kliendile määrata müügikeelu. Viinakaardist loobuti 1970. aastal.

1952 – Aukusti Tuhka kavandatud olümpiatõrvik
"Mäletan neist sõjajärgsetest aegadest, et hotellikohtadega oli pealinnas raskusi, inimesed võõrustasid olümpiale saabunuid oma kodudes. Mind ja teisi lapsi meie suguvõsas saadeti turistidel jalust eest ära Ida- Soome maasugulaste manu. Olime sellised "olümpiapõgenikud."
Helsingi suveolümpiamängud toimusid juulis-augustis 1952.

Helsingi olümpiamängude hõbedast ja maarjakasest olümpiatõrviku kavandas Aukusti Tuhka ja selle valmistas Kultakeskus Oy. See liikus olümpiatõrviku-teatejooksus Kreeka Olümpiast Helsingi Olümpiastaadionile. Avatseremoonial kandis olümpiatõrvikut ja süütas olümpiatule Paavo Nurmi, „lendav soomlane“. Olümpiamängudest võttis osa viis tuhat sportlast 69 riigist. Kõige rohkem võite viis koju USA, teiseks tuli statistika järgi Nõukogude Liit.

Foto: Teet Malsroos

1963 – näkileib
"See on Soomes palju populaarsem kui Eestis. Minu vana tuttav, seda oli kodus ja seda sai koolist.Ehk sellepärast on mul tänini kõik oma hambad suus?"

Pagarifirma Vaasa Koulunäkki (Kooli näkileib) jõudis turule 1963. aastal. Mõnes Soome rahvakoolis jagati juba XX sajandi alguses vaeste perede lastele tasuta koolitoitu. 1930. aastatel hakati koolides sisse seadma oma kööke, kus õpilastele keedeti körti, putru ja suppi. Sõja ajal oli koolitoidul laste toitumises veelgi tähtsam osa. Üleüldine tasuta koolitoidu jagamine algas Soomes 1948. aastal. Tänapäeval saavad tasuta sooja lõunat kõik alg- ja põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutsekoolide õpilased 

1967 – Sarvise kelk
"Siin näitusel kindlasti imestatakse, et miks Salvo kelk väljas on. Aga näete, ei olegi Salvo. Sarvis on."

Enne plastmassist kelkusid lasti mäest alla tarbeesemeks ehk asjade vedamiseks mõeldud kelguga. Voolujooneline Sarvise kelk tuli müügile 1967. aastal ja selle on kavandanud Esa Viita. 1921. aastal rajatud Sarvis Oy oli Soome esimene plastmasstooteid valmistanud firma.

Foto: Teet Malsroos

1971 – Käbikorjaja peakate
"Nii kena ja moodne peakate. Oli pikalt tootmises."

Metsakasvatuses vajatakse seemnete saamiseks käbisid. Käbikorjaja kaitsva peakatte valmistaja on Rovaniemi telgi- ja kindavalmistustöökoda K. Känsälä ja tellijaks metsavalitsuse arendusosakond. Polsterdatud võru pehmendas oksalööke ja ere värv kaitses jahimeeste juhuslike laskude eest.

1983 – Ponsse S15 langetustraktor
"Paljudele eestlastele tuleb üllatusena, et harvester on loodud Soomes."

Langetustraktori ehk harvesteri mõiste sündis 1983. aastal. Siis tõi tööstuskontsern Ponsse turule metsatöömasina S15. Uudistoode lõhkus metsa pinnast vähem kui teised vastavad masinad.

1987 – Mobira Cityman 900
"Tuntud kui Gorba telefon, Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Gorbatšov helistas sellega 1989. aasta oktoobris Helsingist Moskvasse."

Nokia-Mobira tõi 1987. aastal turule mobiiltelefoni Mobira Cityman 900. See oli Nokia esimene mobiiltelefon, mille suurus ja kaal lubasid seda kaasas kanda. 

2005 Marimekko kummikud Unikko (Moon)
"Marimekko on läbi ajaloo olnud soomlastele väga südamelähedane ettevõte, mille käekäigule alati kaasa on elatud. Kummikuid läheb Soomes kahjuks alati väga sageli vaja.See paar on väga haruldane, sest oli viimane seeria, mis toodeti Soomes. Enam Soomes kummikuid ei valmistata."

Marimekko Unikko (Moon) on läbi aegade Soome kõige tuntum muster, mis on jõudnud isegi Andy Warholi graafikasse. Maija Isola lõi selle mustri 1964. aastal ja see naasis turule 1990. aastatel. Seda on trükitud muu hulgas mobiiltelefonide ja telerite korpustele. Unikko mustriga kummikud jäid viimasteks Soomes valmistatud Nokia kummikuteks.

2012 – saami rula
Arsi Keva kavandas Kadja-Nilla rula Tikari Hateboardsi ürituseks 2012. aastal. Rulal on Utsjoe põhjapõdrasaami Kadja-Nilla (1856–1929) ehk Nils Vuolabi foto ning tema joiu noodid ja sõnad. Kadja-Nilla oli Arsi Keva esiisa.

Foto: Teet Malsroos

2017 – sünnitoetuspakk
"Soomlased on ses vallas eesrindlikud terves maailmas. Juhiksin tähelepanu, kui praktiline ja läbimõeldud see on. Isegi kasti otstarbele on mõeldud. Kui voodit pole, saab laps selles magada vähemalt pooleaastaseks saamiseni ja kui ära harjub ja talle meeldib, siis kaane peal kauemgi."

Esimesed sünnitoetuspakid jagati vähe kindlustatud emadele 1930. aastate lõpus. Nüüdisajal jagab Soome pensioniamet Kela igal aastal last ootavatele ja adoptiivemadele 40 000 sünnitoetuspakki. Ka tasuta nõuandlad, sünnituseks ettevalmistus ja imetamisnõustamine on keskne osa emade ja laste hoolekandest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee