Eesti uudised

Lohutus: Eesti 47 linna jäävad asustusüksustena siiski alles! 

Juhan Haravee, 17. juuni 2017, 04:00
Keila lootus: vandeadvokaat Allar Jõks on Keila sund­ühendamisest päästmisel teinud tubli töö. Valitsus ei jäta aga jonni – parem juba Loksa, kui kolm korda suurem Keila!Foto: Alar Truu
Neljapäeval kinnitas valitsus haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mille järgi viiakse omavalitsuste ühendamised lõpuni 12 varem tehtud ettepaneku järgi. Kuuest ühendamisettepanekust loobuti ja neli ettepanekut saadeti piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks.

"Omavalitsused on teinud ära suure töö ning eelkõige tänan neid omavalitsusjuhte, kes suutsid ühinemised läbi viia vabatahtlikus etapis. Samas oli ka neid, kes seda ei suutnud või ei tahtnud ning jäid ootama valitsuse otsust," ütleb värske riigihalduse minister Jaak Aab.

Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Just haldusreformi eesmärk on paljudele, eriti seniste väikevaldade elanikele, kes pealesurutud ühinemistele vastu seisavad, suures osas hoomamatu. Neile lihtsalt ei mahu pähe, et uued kümnete kilomeetrite taha viidavad valla- ja linnavalitused, suletavad koolid, postkontorid, poed, pangaautomaadid jm võiksid pakkuda neile paremaid avalikke teenuseid ning nende elu paremaks teha. Elanike arvamuse välja selgitamine ongi aga pigem haldusreformi läbiviimise vormiline nõue, mis reformiteerullile takistust ei kujuta.

Ühendamise hirmust on pääsenud neli saart – Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi.

Valitsuse otsuse järgi jääb reformi käigus alles 83 kohalikku omavalitsust – 16 linna ja 67 valda.

Siiani oli teada, et Eestis on 47 linna, millest mõned üksikud ei olnud isegi mitte omavalitsuse seisuses. Kas 31 senist linna, mis omavalitsusena tegutsema ei saa, peaksid end tulevikus hakkama hoopis aleviks või mõneks muuks asustatud üksuseks nimetama?

"Eestis on linnal kaks tähendust: linnad kui maa asustussüsteemi osad ja linnad kui iseseisvad kohalikud omavalitsused ehk haldussüsteemi osad," võtab Karl Hanni rahandusministeeriumist hirmu maha.

"Näiteks jääb Kuressaare linn asustusüksusena pärast ühinemist jätkuvalt linnaks. See tähendab, et ta ei ole enam küll iseseisev omavalitsus koos oma seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega, kuid asulana on endiselt tegu Kuressaare linnaga. Sarnaselt on juba praegugi olemas vallasisesed linnad – näiteks Tapa ja Jõhvi. Kõik 47 linna kui asustusüksust jäävad alles, kuid muutub linnade kui omavalitsuste arv, mis väheneb 30-lt 16-le, arvestades praeguseid valitsuse kinnitatud ühinemisi."

Kuuest ühinemisettepanekust otsustas valitsus loobuda. Kõige suuremat kära ja inimlikku kadedust on selles pääsenuteringis põhjustanud Loksa linn, mis oma 2738 elanikuga (iseseisva KOVi norm on seadusest tulenevalt 5000) pääses ühendamisest Kuusalu vallaga.

Nelja ühinemisettepanekuga, mille hulgas on ka oma iseseisvuse eest võitlev Keila linn ning mille elanike arv ületab Loksat rohkem kui kolm korda, minnakse järgmisele ringile. Nende lootus elab veel edasi.

12 ühinemisettepanekut viiakse vastavalt valitsuse otsusele ja esitatud ettepanekutele lõpuni. Rohkem või vähem sundkorras sünnivad omavalitsused Hiiumaa vald, Lüganuse vald, Alutaguse vald, Järva vald, Väike-Maarja vald, Pärnu linn, Rapla vald, Tartu vald, Peipsiääre vald, Kambja vald, Setomaa vald ja Võru vald. Pärnust aga tõotab saada suurima pindalaga omavalitus Eestis, mis linna nime kannab.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee