Maailm

Väike Montenegro heitis Putinile kinda (17)

Allan Espenberg, 17. juuni 2017, 04:00
Zoran Zaev Foto: Reuters / Scanpix
NATO sai 29. mail uue, 29. liikmesriigi, imepisikese Montenegro. Selle riigi liitumine NATOga kulges üsna vaikselt. Nüüd on olukord aga muutunud ja asi vähemalt Venemaa vaatevinklist suure kella külge pandud. Venemaa on lausa vihast lõhkemas, et Montenegro ei arvestanud tema soovidega.

Montenegro on nii territooriumi kui ka rahvastiku poolest Eestistki pisem riik: rahvaarv on Montenegros kaks korda ja pindala ligi neli korda väiksem. Nii on ka Montenegro armee üsna väiksearvuline, jäädes mitu korda alla Eesti kaitseväele. Montenegro sõjaväes teenib umbes 1950 inimest ja riigi sõjaline eelarve on kõigest 50 miljonit eurot. Riigil oli mõne aja eest veel Jugoslaavialt pärandusena saadud 62 kesktanki, kuid 2007. aastal saadeti 61 nendest vanarauda ja viimane tank kingiti muuseumile. Peale tankide pole Montenegro armees ka lahing- ega veolennukeid, õhutõrjesüsteeme ega jalaväe lahingumasinaid.

Pealegi pole Montenegro veel pääsenud Venemaa ja võib-olla veel mõne teisegi riigi salasepitsustest. Venemaa on küll tunnistanud enda lüüasaamist Montenegro kaugenemisega, mida riigi NATOga liitumine kahtlemata on, kuid Kremlil pole kindlasti veel kavatsust püssi põõsasse visata.

Montenegrol on väga hea strateegiline asukoht. NATO-le ongi oluline, et nüüd kuulub organisatsioonile peaaegu terve põhjarannik Vahemerest, vaid väike tükk Bosnia rannikust jääb väljapoole. The Economist märkis sellega seoses, et Aadria meres asuv Kotori laht oli kunagi Austria-Ungari ja hiljem Jugoslaavia edukas mereväebaas. Seejuures oli Montenegro liitumisega nõus isegi USA president Donald Trump, kes varem kritiseeris NATO riike vähese panuse eest organisatsiooni eelarvesse.

Kuigi Montenegro valitsusliikmed on kinnitanud, et NATOga liitumise eesmärk pole tegutseda mõne riigi, sealhulgas Venemaa vastu, on siiski tegu püüdega välistada Venemaa võimalik sissetung Montenegrosse.

Taani ajalehe Jyllands-Posten ajakirjanik Heidi Plougsgaard märkis, et Montenegro ühinemispeol NATOga on mõrumagus maik, sest Venemaa on varakult hoolitsenud selle eest, et Montenegro maksab selle sammu eest kindlat hinda.

Hispaania ajakirjanik Juan Diego Quesada aga kirjutas, et hoolimata Venemaa tugevast survest otsustas Montenegro siiski liituda NATOga. Sel puhul pani ta ajalehes El Pais ilmunud artiklile pealkirjaks "Väike Montenegro heitis kinda Putinile".

Venemaa välisminister Sergei Lavrov on nimetanud venelaste süüdistamist riigipöördekatse korraldamises Montenegros tühjaks sõnakõlksuks ja ähvardanud riiki NATOga liitumise eest vastumeetmetega.

Venemaa ponnistused Montenegrot mõjutada

Mai lõpus otsustas Moskva keelata Montenegro veinide tarnimise Venemaale. Väidetavalt olevat veinipartiidest avastatud mürkaineid, mistõttu ei saavat Venemaa neid enam vastu võtta. Senini eksportis Montenegro igal aastal Venemaale 10 miljonit pudelit. Siililegi selge, mis oli tegelikult selle ja muude taoliste aktsioonide ja kampaaniate taga.

Kui mai lõpus arreteeriti Moskvas Montenegro parlamendisaadik Miodrag Vuković ja saadeti Venemaalt sunniviisil välja, siis oli see üks viimaseid meeleheitlikke katseid Montenegrole n-ö mõistus pähe panna. Venelased lootsid, et Montenegro hakkab mõtlema tagajärgede peale (st suhete halvenemisele Venemaaga) ja peatab mõneks ajaks või lõpetab üldse NATOga liitumise. Kui seda aga ei juhtunud, oli Venemaa juhtkond vihast lämbumas ja näost sinine, kuid midagi polnud enam teha.

Venemaa meedias kõlab hüsteerilist nutulaulu, et Kreml on Montenegrost juba ilma jäänud, kuid nüüd võetakse Montenegro ära ka Vene turistidelt. Kirjutatakse, et Venemaa tavakodanikud ei saa enam Montenegro liivarandadele peesitama minna ega seal ennast vabalt tunda, sest igal pool võivad vastu tulla NATO tankid ja fašistid võivad venelastele lihtsalt kolki anda ja riigist minema kihutada. Tegelikult soovitasid Venemaa välisministeerium, riigiturismiagentuur ja teised ametiasutused reisibüroodel lõpetada venelaste sõidutamine Montenegrosse juba mitu kuud varem, sest Balkani riigis olevat võimust võtnud absoluutne russofoobia, seetõttu pole venelastel seal enam turvaline viibida.

See tähendab, et kui venelased tahaksid ka edaspidi Montenegros puhkamas käia, siis nad seda väga lihtsalt enam teha ei saa, sest kõrgemalt poolt on tulnud korraldus. Montenegro on kuulutatud mitteametlikult Venemaale vaenulikuks riigiks ja sinna Venemaa patriootidel Moskva võimumeeste arvates enam asja ei tohiks olla. Välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova soovitas Venemaa elanikel kaks korda mõelda, enne kui nad otsustavad Montenegrot külastada.

Senini kuulus Montenegro venelaste turismieelistuste esikümne riigi hulka, esikolmikus troonivad Türgi, Kreeka ja Küpros. Igal aastal külastas Montenegrot umbes 200 000 venelast, 80 000 venelasel on Montenegros kinnisvara. Moskva tungiv soov lõpetada venelaste reisimine Montenegrosse on ühtlasi hoiatus sealsetele võimudele, et nad võivad senise poliitilise kursi jätkamisel Venemaa suurtest turismi- ja investeerimissummadest ilma jääda.

Venemaa sekkus siseasjadesse

See on nüüdseks peaaegu sada protsenti tõestatud, et Venemaa on püüdnud ja püüab edaspidigi mõjutada maailma eri riikides valimistulemusi või sekkub muudel viisidel teiste riikide siseasjusse, tehes seda üsna aktiivselt ja sageli lausa avalikult. Iseasi, kui palju see Venemaal õnnestub või millist otsest või kaudset kasu ta nendest sekkumistest lõikab.

Kui mullu oktoobris peeti Montenegros parlamendivalimisi, siis vahistas kohalik politsei paarkümmend Serbia kodanikku, keda kahtlustati rünnakute ettevalmistamises. Järgmisel kuul teatas Montenegro prokuratuur, et rünnakute korraldamises ja riigipöördekatse plaanimises süüdistatakse Vene natsionaliste. The Insider on hiljem teatanud, et riigipöördekatse organiseerimises osales Venemaa sõjaväeluure GRU.

Eriprokuröri Milivoje Katnići sõnul püüdsid Vene natsionalistid tappa koguni peaministrit Milo Đukanovići. Loodeti, et pärast valitsusjuhi mõrvamist suudab opositsioon võtta parlamendis võimu enda kätte ja kuulutada välja Venemaa-sõbralikum poliitika.

Venemaa spetsialistid nimetavad üsna tihti Milo Đukanovići diktaatoriks, kes valitses Montenegrot üle 20 aasta ja keda pole kunagi huvitanud rahva ootused ega lootused. Tõepoolest on Đukanovići olnud riigi tipus alates 1991. aastast, olles nii president kui ka mitu korda peaminister. Mullu loobus ta ootamatult peaministri ametist, jäädes vaid valitseva Montenegro Sotsialistide Demokraatliku Partei juhiks. "Tema partei poolt küll hääletatakse valimistel, kuid peamiselt tänu sellele, et enne iga uut valimiskampaaniat mõtleb ta välja uusi efektiivseid lubadusi, et mitte vastutada eelmiste lubaduste täitmata jätmise eest," väitis politoloog Anatoli Vasserman.

1. juunil kinnitas Montenegro ülemkohus süüdistused eelmise aasta 16. oktoobri riigipöördekatse korraldamises. Need said opositsioonijuhid Andrija Mandić ja Milan Knežević, venelased Eduard Šišmakov (Širokov) ja Vladimir Popov ning veel üheksa Serbia kodanikku, kelle hulgas on ka Serbia sandarmeeria endine ülem kindral Bratislav Dikić. Ükski nendest pole end süüdi tunnistanud ja nimetavad kogu juurdlust fabritseeritud protsessiks, mille eesmärk on Montenegro opositsiooni mahasurumine ja Venemaa ebaõiglane halvustamine. Juba märtsis oli oma karistuse riigipöördekatse ettevalmistamise eest kätte saanud viis serblast.

Loomulikult eitas Venemaa oma välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova suu kaudu Moskva osalust riigipöördekatses Montenegros. Zahharova kinnitusel on Darmanovići süüdistused mõeldud selleks, et õigustada NATOsse astumist omaenda rahva ees. Omalt poolt lubasid venelased astuda vastusamme russofoobse hüsteeria põrmustamiseks Montenegros, kuid milles need sammud seisnevad, pole veel teada. "Nagu füüsikas, nii sünnitab ka poliitikas igasugune tegevus vastutegevust," lubas Moskva.

Kust on saanud Montenegro oma nime?

Riigi nimi Montenegro tuleneb itaalia või õigemini veneetsia keelest, tähendades "musta mäge" (mons = mägi, niger = must). Sellise nime sai maa tänu Venezia meresõitjatele ja vallutajatele, kes nägid Aadria merel seilates sellisena Lovćeni rannikumägede tumedaid männimetsi. Omakeelne Crna Gora võib tähendada peale "musta mäe" ka "musta mäestikku", "metsaga kaetud musta mäestikku" või "musta metsa".

Teise teooria kohaselt sai maa Montenegro nime selle järgi, et see mägine piirkond oli paljude sajandite vältel varjupaigaks Illüüriast pärit inimestele, kes põgenesid sissetunginud slaavlaste eest. Nende illüürlaste kohta kasutati keskajal nime "latini nigri".

Paljudes maailma keeltes kasutatakse Montenegro või omakeelset Crna Gora varianti, kuid on ka keeli, kus tarvitatakse riiginimena "musta mäe" otsetõlget. Nii on näiteks albaania (Mali i Zi), bulgaaria (Черна гора), gaeli (Am Monadh Neagrach), islandi (Svartfjallaland), kreeka (Μαυροβούνιο), leedu (Juodkalnija), läti (Melnkalne), poola (Czarnogóra), rumeenia (Muntenegru), türgi (Karada?) jt keeltes. Eesti keeles pole Montenegro kõrval keelatud kasutada riiginimena ka Tšernogooriat, mis jõudis meieni vene keele vahendusel.

Montenegro pealinna Podgorica nimi tähendab maatükki väikse mäe või künka all (gorica = künkake, pod = all). Selle nime all on linna esimest korda kirjalikes dokumentides mainitud 1326. aastal. Enne seda kandis linn Birziminiumi ja Ribnica nime, 19. sajandil Bö?ürtlen ja aastatel 1946—1992 Titograd.

Zoran Zaev Foto: Reuters / Scanpix

Kes saab järgmisena NATO liikmeks?

Selles osas on eriarvamusi, kuid ühineda soovivad riigid on teada: Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Serbia, Ukraina. Kui kõik need riigid peaksid saama lähiaastatel NATO liikmeteks, siis on Putini lüüasaamine tohutu. Venemaa on vähemalt kümnel viimasel ajanud propaganda ja provokatsioonide abil kampaaniat, mille eesmärk on takistada Balkani riikide liitumist NATOga. NATO laienemist ei taheta tegelikult ükskõik, mis suunas see ka toimuks.

Alles paar nädalat tagasi Makedoonia peaministriks saanud Zoran Zaev kinnitas, et riik on nõus loobuma mõnevõrra oma identiteedist ja kandma isegi seda nime, mida Kreeka nõuab (st Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik), kuid peaasi, et Makedoonia võetakse NATOsse. Lähiajal peaks riiki visiteerima ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et avada Makedooniale tee NATOsse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee