Eesti uudised

SUURSAADIK MOSKVAS MART HELME: Kohl oli Balti riikide advokaadiks Venemaaga (19)

Denes Kattago, 16. juuni 2017 20:17
Mart Helme.Foto: Aldo Luud
Murrangulisel ajal Vene Föderatsiooni pealinnas Moskvas 1995-99 Eestit suursaadikuna esindanud Mart Helme ütleb, et ilma Helmut Kohlita oleks Eesti liitumine Euroopa Liiduga märksa valulisem olnud.

"Kahtlemata ta mõjutas 80ndate ja 90ndate maailma poliitikat. Ta lähenes ajukirurgi hoolikusega Külma sõja lõpu ja selle järgsete probleemide lahendamisele," ütleb Õhtulehele Helme, kes pidas tihedat ja sõbralikku kontakti toona Moskvas Saksa suursaadikutega. "Nendega sai pidada avameelseid omavahelisi vestlusi. Teine kord nad selgitasid kantsleri langetatud otsuste tagamaid." 

Samuti oskas toonane Saksa liidukantsler Kohl Helme sõnul väga hästi siluda kolme Balti riigi suhteid Venemaaga.

"Kohli puhul tuleks kasutada sõna - vastutustunne. Seda Saksa riigi ees, maailma rahu ees ja Ida-Euroopa tuleviku ees. See mees väärib väga tõsist lugupidamist. Usun, et tema surmaga seoses ilmub nüüd palju artikleid ja mälestusi. Aga vahest ka monograafiaid ja analüüse, kus tema panust hinnatakse," arvab Helme.

Samal teemal

Kohl valutas südant Baltikumi saatuse pärast

Kindlasti oli Kohlil väga suur huvi Balti riikides toimuva ja Moskva hinnangute vastu. "Tal oli märksa suurem mõju ja huvi kui näiteks François Mitterrand'il. Kohl ja tema diplomaadid ütlesid korduvalt, et Saksamaal on ajalooline kohusetunne Balti riikide suhtes."

"Väga kõnekas oli ka see, et esimene Saksa suursaadik siin oli baltisakslane Henning von Wistinghausen, kel olid põlvkondade pikkused sidemed Eestiga. Ta tuli siia selge missiooniga arendada vastiseseisvunud Eesti ja Saksa suhteid. Teha seda mitte puhtformaalselt, vaid väga isiklikul tasandil," ütleb endine diplomaat ja tuletab meelde, et toonases Saksa välisministeeriumis töötas mitmeid baltisakslasi, kel olid samuti isiklikud suhted Eesti-Lätiga. "Nende osatähtsust Kohli informeerimisel ja mõjutamisel ei saa kindlasti alahinnata."

Miks kantsler Kohl erinevalt Mitterand'ist siia kunagi ei jõudnud? "Läänes on kogu aeg lähtutud oma Balti poliitika kujundamisel sellest, miliseid resonantse võib see tekitada Moskvas. Olen veendunud, et Kohl lähtus samast paradigmast - tema tulek Balti riikidesse võib olla Moskvale ärritav tegur ja võib põhjustada nendepoolset vimma kiskumist ning ebameeldivaid samme, mida pole vaja esile kutsuda." 

Kohl aitas Eesti Euroopa Liitu

"Euroopa Liit oli siis vähem tsentraliseeritud kui praegu, aga nende riikide vaheline kokkulepe oli, et suhtlus Balti riikidega delegeerida Põhjamaadele. See oli pragmaatiline otsus, sest Soome-Rootsi-Taani pole selle suurusjärgu riigid ning nende suhlus meiega pole Moskvale sedavõrd ärritav. Nende riikide kaudu edastati Baltikumile sõnumeid, mida soovitati kuulata ning tuua nende sõnumid Berliini, Pariisi, Londonisse ja isegi Washingtoni," selgitab Helme.

"Meie liitumine Euroopa Liiduga võinuks kujuneda palju valulisemaks. See oleks võinud edasi lükkuda või oleks võinud üldse mitte toimuda. Selles kõiges oli otsustav ikkagi Saksamaa sõna," lausub Helme lõpetuseks.

Samal teemal

01.07.2017
KOHLI MATUSETSEREMOONIA GALERII | Ratas: peame kandma edasi tema pärandit ühtsest Euroopast
23.06.2017
Martin Helme: EKRE laimamist heaks kiitev kohtuotsus on ebaprofessionaalne ja kallutatud
23.06.2017
Peaminister Ratas sõidab Saksa kantsler Kohli mälestustseremooniale
16.06.2017
Järelhüüded Saksamaa ühendajale: suur riigimees ja vabaduse tõeline sõber