Eesti uudised

Oudekki Loone: inimeste küüditamisel ei olnud põhjust ega põhjendust, keegi ei püüdnudki neid leida (69)

Toimetas Marge Sillaots, 15. juuni 2017 14:05
Foto: Tiina Kõrtsini
Rahvasaadik Oudekki Loone meenutab küüditamise aastapäeva järel enda peretragöödiat: "Ma mõtlen küüditamise aastapäevadel alati sellele loole, kättemaksudele ja vanadele arvetele."

Loone sõnul oli tema vanaonu küüditavate nimekirjas, ent pääses esiti. Keegi andis siiski onu üles, misjärel saadeti ta Siberisse.

Samal teemal

"Minu vanavanemad kahtlustasid kaebajana naabri Hendrikut, sest onu võttis naiseks Hendriku suure armastuse. Kui vanaonu Siberist tagasi tuli, uurisid sugulased, kuidas ta Hendrikule kätte maksab. Aga vanaonu ütles: "Uu ju, kullaksed, Siberis oli palju eestlasi ja keegi neist ei tundnud Hendrikut!"," meenutab Loone oma sotsiaalmeedia profiilil.

"Ma mõtlen küüditamise aastapäevadel alati sellele loole, kättemaksudele ja vanadele arvetele. Küüditamine oli tragöödia, milles oli süüdi poliitiline võim. Inimeste küüditamisel ei olnud põhjust ega põhjendust, keegi ei püüdnudki neid leida. Nad viidi mitte millegi eest. Inimesed jäid võimule lihtsalt ette, võimul oli Siberis tööjõudu vaja," lisab Loone.

Rahvasaadik paneb südamele, et täna ei tasuks enam küsida, kes ja kas vanaonu peale kaebas. "Ma luban hoopis "ei iial enam". Ei iial enam riiki, mis ei ole õigusriik. Täna hoiame seda uut riiki, mille oleme loonud ja mille imeilus põhiseadus kinnitab, et meil kõigil on õigused, sõltumata rahvusest või kodakondsusest või sotsiaalsest staatusest. Selleks, et küüditamistragöödiad ei korduks, ongi vaja üksteisi õigusi tunnistada, ka siis, kui need teised on ebameeldivad või tahavad veidrat. Ja panna oma jõud ja kodanikukired tuleviku ehitamisse, mitte mineviku varjudega võitlemisse."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee