, 15. juuni 2017, 04:00
24 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
p
/ 16. juuni 2017, 04:05
Maja põles küll nagu säraküünal.. Valed ehitusmaterjalid?
Paneelmajade korteriomanikud võivad natuke kergemalt hingata, sest nii kiiresti paneelmajas tuli kindlasti mööda välisseina seal üles ei roni, nagu katastroofimajaga see juhtus.
Paneelmajade korteriomanikud võivad natuke kergemalt hingata, sest nii kiiresti paneelmajas tuli kindlasti mööda välisseina seal üles ei roni, nagu katastroofimajaga see juhtus.
i
/ 15. juuni 2017, 20:09
Kui jube võrdlus... Päris hea füüsik oled
K
/ 15. juuni 2017, 21:17
Kooliajal tuleb koolis õppida ja õpitu ka mällu talletada. Mitte tundidest pausi panna.
s
/ 15. juuni 2017, 23:07
Kui h=70m ja g=9,81 m/s2 antud laiuskraadil, siis lapse teoreetiline v max oli 37 m/s ehk 133 km/h. Tegelik kiirus oli muidugi väiksem, pisut. Nii umbes 28+ m/s ehk 100+ km/h.
f
/ 15. juuni 2017, 18:30
Kiirendus on vabal langemisel 9,8 meetrit sekundruudus. Kineetiline,s.o. liikumise, antud juhul langemise energia on mass korrutatud kiiruse ruudus. Kusagilt kahekümnendalt korruselt, 70 meetri kõrguselt sajab isegi väikelaps sellise hooga alla, nagu oleks püüdjale sajakilone onku teiselt korruselt kaela kukkunud. Sandistuksid nii kukkuja kui ka püüdja. Või oleks tagajärjed veelgi fataalsemad.
s
/ 15. juuni 2017, 22:35
Tegelikult 2x väiksem, sest Ek = 1/2 mv2, aga ikka kena mats.
j
/ 18. juuni 2017, 18:18
et laps just katuselt alal visati, mitte oluliselt madalamalt.
k
/ 15. juuni 2017, 11:22
No see imiku alla viskamine ja kinni püüdmine on küll täielik jama.Selliselt kõrguselt?
k
/ 15. juuni 2017, 11:16
karta on, et ohvrite arv on palju suurem, kui praegune on poole kõrguse kohta, ülevalt ilmselt alla ei pääsetud.
a
/ 15. juuni 2017, 09:56
mis saab meil nendest, kes elavad kõrgemal redelite päästeulatusest? Tulesurm on ikkagi vägga kole.
J
/ 15. juuni 2017, 10:50
Jääb allahüppamisevõimalus. põlemisest märksa kiirem lõpp- Muuseas, esimese maailmasõja algul ku lanevarjud polnud veel üldlevinud anti lendurile kaasa püstol. Juhuks, kui lennuk süttib ja ilma langevarjuta alla hüpata ei söanda (minut-kaks vabalangemist). Et oimukohta lastud kuul tagab kiirema lõpu.
k
/ 15. juuni 2017, 08:12
abikäsi mängus. Asi nii lavastatud, et vähesed pääseksid välja. Sama toimus ka kaksiktornidega.
k
/ 15. juuni 2017, 07:57
Kas see maja oli pagulaste pesapaik, arvestades, mis miljonid leiti renoveerimiseks ja piltidel ainult kaltsupead...
l
/ 15. juuni 2017, 07:50
Olen ise näinud kuidas põlevast majas hüppavad välja inimesed ja neile olid alla pandud vastavad tekid nagu batuudile kukkusid. Nüüd oleks ju olnud aega sinna batuudid tuua oleks keegigi selle abil pääsenud?
a
/ 15. juuni 2017, 10:40
nõuka ajal oli tihtipeale tsiviilkaitse ja tuletõrje õppustel sellised nüansid, nüüd pole keegi sellest kuulnudki!
j
/ 15. juuni 2017, 10:59
Päästelinal on kahjuks omad võimaluste piirid. Sest see mis on võimalik nii 3-4 korruse puhul, pole enam kahjuks võimalik näiteks 20-nda korruse puhul. või kõrgmalgtki. 60-80 meetrit vabalangmist on võimetekohane vaid heale kaskadöörile. Ja mitte enam mingile linale vaid spetsialsele õhkmadratsile. Kusjuures sealgi on risk, et kaskadöör võib oma madratsist mööda kukkuda. Kuigi tema oskab oma keha valitseda. Nagu tornist vette hüppajagi. Veidi vale silmamõõt, ootamatu tuuleiil j.n.e. Ning ongi aamen.
j
/ 18. juuni 2017, 18:23
kui elad kõrgemal, tuleb käia treeningutel ... https://www.youtube.com/watch?v=66N_Lp0KmTI
i
/ 15. juuni 2017, 06:58
rohkem renoveerige maju vaht polüstürooliga, seda paremini ja mürgisemalt põlevad.
h
/ 15. juuni 2017, 08:17
On ka mittepõlev vaht. Kuumuse käes sulab aga tuld külge ei võta.
p
/ 15. juuni 2017, 09:22
olen ehitaja ja isegi tulekaitse võõp võtab tuld kui temperatuur piisav.
O
/ 15. juuni 2017, 21:20
On ka mittesüttiv olemas. Kohalik Jaan Tatikas mõtles selle just välja.