, 14. juuni 2017 13:21
36 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
j
/ 14. juuni 2017 23:11
saatsid kirju ja need läksid kurtidele kõrvadele. Kirju loetakse siis kõrvadega või?
Palju toredaid uusinglasi sai kõrghoone kahjus kannatada. Kaua võib, kolige üheperekatesse neid ju ka Londonis küllalt, mis siis, et juba asustatud.
Palju toredaid uusinglasi sai kõrghoone kahjus kannatada. Kaua võib, kolige üheperekatesse neid ju ka Londonis küllalt, mis siis, et juba asustatud.
t
/ 14. juuni 2017 22:45
läbi kahe korruse 120 m2 , hind oli 180 000.- nüüd olab seal üksinda üks must mees...
u
/ 14. juuni 2017 21:56
IMELIK KÖIK MUSTAD JA ENDALE West Endis korteri saanud nagu meie mägede elanikud
k
/ 14. juuni 2017 21:55
Põlisinglasel sai kõrini sellest mustast pesast.
a
/ 14. juuni 2017 21:36
Ajalugu juba! Elu läheb edasi, tuleb magama minna, homme uus päev, kogu aeg midagi juhtub, jube kurnav, head ööd!
a
/ 14. juuni 2017 19:01
millal eestis väga laialt levinud nn kredexi abiga penosse pakitud majades miskit analoogset vöib juhtuda. mingist ajast hakati küll panema villaga tuletökkeribasid ka aga vaadates kuidas tuli tegelikult levida vöib siisei usu et ka need kitsad villaribad aitavad. madalas majas saad veel aknast alla hüpates ennast päästa aga küll ja veel on linnades selliselt renoveeritud ka kõrgemaid maju. välja vöid ju saada kui pole väga kõrghoone aga siis kodust ikka ilma. nagu säraküünal läheb, kui see penokiht kuskilt sädeme peaks saama. ok et sellise renoveerimise ette võtmine tellija valik aga surumine ka kredexi poolt penosuunaline sest vill kallim pole kah peris õige, kui ohutus sellest pigem väheneb. neile penomajadele peab vist kaasa tundma. tegelik kogemus ju tegelikult puudub, kuidas need majad tules püsivad, köik on raha teenimise nimel vaid "oletuslik".
s
/ 14. juuni 2017 22:16
Asine jutt. Ventileerimata styroxkasukas ajab seinad hallitama ja rikub kandevkonstruktsioone (kui tuld anda, siis põleb ja tossab ka), ventileeritav aga põleb nii, nagu see onn Londonis. See ei koti siinmail aga kedagi ja kui juhtubki miskit, ega's siis Kredex vastuta.
r
/ 15. juuni 2017 10:30
Loomulikult ei vastuta! Mis see Kredex siia üldse puutub? Kredex garanteerib laenusid. Süüdistada Kredexit renoveerimise kvaliteedis on sama, mis süüdistada liisingufirmat autoavariis.
Aga selles on sul õigus, et EPS ei ole parim lahendus soojustamiseks. Seda lubatakse era-(korter)majade puhul, ühiskondlike hoonete puhul nõutakse soojust villaga.
Aga selles on sul õigus, et EPS ei ole parim lahendus soojustamiseks. Seda lubatakse era-(korter)majade puhul, ühiskondlike hoonete puhul nõutakse soojust villaga.
e
/ 15. juuni 2017 12:09
Haapsalus süütasid pätid paar aastat tagasi edukalt 4-kordse penosoojustusega kortermaja, mille penovooder oli alt jalahoopidega katki pekstud ning peno ja kiviseina vahele jääv tuulutusvahe ulatus üles räästani. Ja pange tähele - taolise soojustusviisi suurim oht on mitte põletav leek vaid tapvad mürkgaasid! Eriti kui keegi peaks sõja valla päästma ja linnajaole tulerahe peale tõmbama. Või siis sureme vettimisest tingitud hallituse ja allergia kätte.
s
/ 14. juuni 2017 18:58
"Algselt kardetud torni varisemioht välistati." New yorgis kukkusid kaks maja lupsti vundamendini kokku, vaatamata sellele, et tulekahju oli vaid ülakorrustel. Üks maja seal läheduses kukkus kokku, vaatamata sellele, et seal polnud tulekahjut ega sõitnud sisse ka ükski lennuk. Stalingradis seisid kõrghooned püsti isegi peale tulekahjusid ja korduvaid mürsutabamusi. Aga no me laseme ikka seda etteantud luulut, et lennuk ja kütus, jne. Kes vähegi asja jagab, teab, et lahtiselt õhus põlevlennukikütus ei saavuta mitte kunagi sellist temperatuuri, et raud sulama panna ja seda veel kusagil nii 100m kaugusel vundamendi juures.
a
/ 14. juuni 2017 20:38
mis sellel jutul tähtsust on.?Kokku nad ju kukkusid ja oli ju näha,et lennukid lendasid sisse.Millele sa tahad oma tekstiga viidata.Pommi ei saa samuti olla kuna väidad,et stalingradi majad jäid plahvatustes seisma.Lihtsalt rumal lammas oled.
m
/ 14. juuni 2017 21:14
just,just ja terroristid valisid aja kus veel vähe inimesi majas oli,kas ka usutav
m
/ 14. juuni 2017 21:14
ajaküsimus milaal kellelgi kasvõi koduigatsus ja teeb lõkket
p
/ 14. juuni 2017 18:27
siin pikemat aega tähele, et on keegi..., kellele jäävad ette sõstrasilmad..paraku näitab see ajukääbiku arusaamist: Eestist on üle käinud ka parunite aeg, kui kõik olid sõstrasilmsed ja nende järeltulijad, enamus mõisa-aegseid sõstrasilmseid, väiklane on meie inimeste silmavärvi ainult siduda venelastega, sul endal midagi geenides vähe, et sellist totrust koguaeg kirjutad ja ajaloost terad ka vähe, ..kahjuks.
e
/ 15. juuni 2017 11:52
Kas eitad fakti, et Aafrikast Euroopaase ujunuil või lähis-idalastel on reeglina mustsõstrakarva silmad? Ja eestlastel - vähemalt minu suguseltsis - hallid või sinised? Mis puutub parunite aega, pole usutav, et viimased pärinesid enamuses Itaaliast v. Prantsusmaalt. Saksa parunid ise olid tõenäoliselt halli- ja sinisilmsed (vene juurtega Baranoffite kohta ei oska öelda). Mustasilmseid eestlasi leidus enne viimaseid rahvasteliikumisi rohkem Lõuna-Eestis ja Saaremaal. Esimeses tõenäoliselt idatuulte mõjul, Saaremaal aga laevahukkudest pääsenud mustaverd meremeeste kaasamisel iibe tõstmisse.
e
/ 14. juuni 2017 18:22
Mul on südamest kahju, et inimesi kuuulda ei võetud ja nüüd nii rängalt, oma elu hinnaga pidid tõestama, et neil oli õigus nõuda maja väga tõsistele puudustele. Mind hämmastas see tõik, et tundub ikkagi et Ameerika tornmajad lasti õhku.Küsimus, kellele seda vaja oli?
k
/ 14. juuni 2017 18:08
majas elas 400-600 inimest - teatas ajakirjandus
e
/ 14. juuni 2017 18:26
kuku raadios öeldi, et 120 korterit ja elas u 200 inimest.
e
/ 14. juuni 2017 18:05
tahtis vist öelda, et sul pole väiksematki ajumahtu, samas lugedes tema enda kirjutist, kahtlen väga tema ajumahus.
Kaastunne inimestele, iganes, kes nad seal pidid seda üle elama..
Kaastunne inimestele, iganes, kes nad seal pidid seda üle elama..
t
/ 14. juuni 2017 18:27
võta enda juurde need m u rjanid nüüd elama? sinu ajumahuga keegi ei imestaks kah.
e
/ 14. juuni 2017 17:54
Kuidas Ameerikas tornmaja kokku varises?midagii on imelikku
e
/ 14. juuni 2017 18:25
kui lennuki raskus juurde lisatud sai, siis on imelik? ahah.
e
/ 14. juuni 2017 18:51
täispaakidega ja oi jummel kui kenaste see lennuki kerosiin veel põleb.Pealegi kui mahe tõmme sääl üleval tekib...Ka betoon põleb kenaste kui algtemperatuur mingi valemiga on saavutatud.
u
/ 14. juuni 2017 13:46
Ilmselt pagulaste majutamiseks mõeldud maja. Ei imesta kui mõni neist põrandale lõkke tegi!
m
/ 14. juuni 2017 14:49
Pigem keegi valmistas pommi ja see lõhkes.
n
14. juuni 2017 16:07
nii et siis kirjutati sotsiaalkorterite nõukogule ?
l
/ 14. juuni 2017 13:40
Eks enamik elab seal vaesuses pead-jalad koos. Peale palga numbrilise väärtuse on kõik kehvem kui siin. Ühisköögiga korterid.... kahju
s
/ 14. juuni 2017 14:00
Majal on 24 korrust ja 120 korterit ehk 5 korterit korrusel. Ikka väga suured korterid. Vaevalt seal ühisköögid on...
k
/ 14. juuni 2017 16:23
4 korrust olid äripinnad vms, mitte korterid. Seega 20 korrust x 6 korterit korrusel. Maja joonis on ka ajakirjanduses saadaval, kaunis suured korterid. Köögid täitsa olemas seal.
s
/ 14. juuni 2017 17:29
just ütles raadios, et 120 korterit ja umbes 200 elanikku. seega isegi mitte kaht inimest korteri peale, tõsine pead-jalad koos ikka :D jube j ä le ikka on see salliva mõistus. ükski vabandus pole liiast, et sissetrüginud määrdunute biomassi õigustada.
k
/ 14. juuni 2017 17:30
sinu ajumaht on ikka imeväike, kuidas võib nii loII olla? majas on 120 korterit ja umbes 200 elanikku, mida sa ajad pead-jalad koos? pole enamus korterites üks inimene! rõlge ikka see sallijate ajutegevus, iga võimalus on hea, et sissepressinud määrdunud biomassi kaitsta.
k
/ 14. juuni 2017 17:31
sinu aj umaht on ikka imeväike, kuidas võib nii loII olla? majas on 120 korterit ja umbes 200 elanikku, mida sa ajad pead-jalad koos? pole enamus korterites üks inimene! r õl ge ikka see saIIijate ajutegevus, iga võimalus on hea, et sissepressinud mää rdunud bioma ssi kaitsta.
e
/ 14. juuni 2017 19:54
džunglist tulnud inimsööja hakkast naabrist lõkkel toitu valmistama ja nii nad "džungli" ka maha põletasid.