Eesti uudised

Eesti kõrged korterelamud tekitavad päästjatele peavalu - trepikojad on kola täis ja uksed lukus (7)

Liis Vaksmann, 14. juuni 2017, 12:20
Vilde tee 112 maja 7. korruse korteri põlengFoto: Liis Vaksmann
Harjumaal on mitmeid nõukogude ajast pärit kõrghooneid*, mis tekitavad päästjatele tulekahju kustutama minnes üksjagu peavalu. Inimesed on evakuatsiooniteed kuhjanud täis prügi või muu ebavajalikuga, mis takistab läbipääsu. Kui peaks puhkema tulekahju, siis ei jõua päästjad tulekahjuni ja elanikud ei pääse majast välja.

"Ärevamaid või väga suure mastaabiga korteripõlenguid kõrghoonetesse tuleb ette paar korda aastas. Sellisteks on näiteks Vilde tee mastaapi tulekahjud," rääkis Õhtulehele kuue-aastase töökogemusega päästja. Vilde tee tulekahju all peab ta silmas mai lõpus olnud 14korruselise maja tulekahjut, kus põles seitsmenda korruse korter. Maja oli suitsu täis ja inimeste evakueerimine keeruline.

Samal teemal

"Uute kõrghoonetega probleeme eriti pole, sest uued projekteerimisnõuded on meie elu lihtsamaks teinud, aga vanematest majadest on murekoht Vilde tee majadele sarnased vanad kõrghooned. Samamoodi nagu Õismäe ja Lasnamäe kõrghooned, mille puhul olid ehitamise aegsed tuleohutusnõuded hoopis teistsugused," toob ta välja. "Päästja silmis on nende vanade majade puhul murekohaks, et kui kõrgemal korrusel on tulekahju, siis tuleb kõik voolikud käsitsi vedada. Seal ei ole kuivtõusutorusid või need ei toimi."

Murekohti on ka inimeste endi jaoks. "Lifte kasutama harjunud inimesed tahavad majast välja pääseda, kuid tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tööle minnes lülitub lift välja ja nüüd peavad inimesed kasutama trepikoda. Üldjuhul nendes tornmajades ei ole harjutud trepikoda kasutama ja ega inimesele võib-olla ei kargagi esimese hooga see paanikaolukorras pähe. Siis ei saada aru, miks lift ei tule," lisab ta.

"Teine asi on see, et suitsuvabad trepikojad on kola täis. Ma ise ei ole sellist olukorda näinud, et kola oleks sinna pääsude juurde nii palju kuhjatud, et läbi ei pääseks, küll aga on seda olnud, et ust ei saa täielikult avada. Kui on palju inimesi, kes tahavad korraga kiiresti evakueeruda, siis uks peaks pärani lahti käima ja olema avatav seestpoolt," toob ta järgmise näite.

"On juhtumeid, kus on pandud kas ise mingi lukk külge või siis vanast ajast on mingi lukk. Näiteks sattusin ühte tornmajja, kui keegi küpsetas liiga agaralt ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem läks tööle. Lift sõitis alla ja seal oli trepikojas remont, trepikoja uks oli selle pärast lukku pandud ja inimestel ei olnudki ette nähtud pääsu treppikotta.Inimestel puudus igasugune võimalus evakueeruda."

Inimeste teadlikkus on väga oluline

Samuti tunnistab päästja, et inimesed kipuvad alati imestama, kui näevad päästjaid nende uksele koputamas. "Inimesed ise väga probleemi ei näe. Esitavad alati põhiküsimusena, et miks me tulime?" toob mees välja. "Kõrghoonetes elavad inimesed ei teadvusta, millisesse ohtu nad naabrid seavad. Siin elatakse ju tihedasti koos ja kõik see, mis pliidi peal toimub, see puudutab võib-olla kümmet korterit veel."

Põhja päästekeskuse juht Priit Laos ütles, et väga oluline on kortermajade puhul korteriühistu vastutus ning inimeste teadlikkus, kuidas õnnetusi ära hoida ning õnnetusse sattudes käituda. "Olgu tegemist suitsuandurite paigaldamisega, evakuatsiooniteede vabana hoidmisega või inimeste teadlikkusega tulekahju ajal käitumisest," tõi Laos välja. Samuti juhtis ta tähelepanu, et tihtipeale on korrustevahelised läbiviigud tihendamata. Nende kaudu võib tulekahju korral levida suitsu.

"Oluline on ka majade juures parkimine. Inimesed pargivad autosid nii, et läbi häda mahub mööda manööverdama teine sõiduauto. Pargitud autost peab päästeauto mööda pääsema."

* Kõrghoone - hoone kõrgusega enam kui 8 korrust (korruste arvu hulka ei loeta ülemist tehnilist korrust) või hoone, mille kõrgeima korruse põranda kõrgus on planeeritud maapinnast üle 24 meetri kõrgusele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee