Maailm

VENE AKADEEMIK: Moskvat räsinud torm on märk lähenevast jääajast (28)

Aadu Hiietamm, 14. juuni 2017, 04:00
ILMA VINGERPUSS: Venemaa pealinna Moskvat räsis 29. mail erakordselt tugev torm. Akadeemik Vladimir Nelnikovi arvates andis see torm märku lähenevast väikesest jää-ajast.Foto: Reuters / Scanpix
Meie koduplaneet Maa läheneb uuele 35 aastat kestvale minijääajale, arvab Venemaa akadeemik Vladimir Melnikov. Praegu on teadlase sõnul käsil üleminekuaeg, mida iseloomustavad järsud ilmastikumuutused, nagu mai lõpul Moskvat räsinud torm, mis murdis 14 000 puud ja tappis 16 inimest, vahendab agentuur TASS.

Venemaa akadeemik Vladimir Melnikov (76) on varemgi kuulutanud, et unustada tuleks jutud globaalsest soojenemisest ja tegelikult peaks inimkond valmistuma väikeseks jääajaks. 

Uurib igikeltsa 

Samal teemal

Lääne-Siberis Tjumenis töötav akadeemik toetub arvamuse esitamisel igikeltsas toimuvatele muutustele ja viimasel ajal ikka sagedamini puhuvatele tugevatele tuultele. Ta väidab, et meie planeedil valitseb praegu üleminekuaeg ühest seisundist teise ehk soojemalt kliimalt jahedamale.

Melnikovi sõnul on viimasest jääajast möödas juba 10 000 aastat ja uuest lahutab meid umbes 1000 aastat. Akadeemik lisab, et tema hinnangul on Maa praegu sisenemas jahedamasse 35 aastat kestvasse tsüklisse, mida sageli on nimetatud ka minijääajaks.

Niisugusele üleminekuperioodile on omased järsud ilmamuutused, nagu näiteks 29. mail Venemaa pealinna räsinud võimas torm, mis murdis 14 000 puud ja lõhkus 243 maja katuse. Hukkus 16 inimest (neist 11 Moskvas ja viis Moskva oblastis) ning üle saja vajas haiglaravi.

Minijääaeg valitses meie koduplaneedil viimati 17. ja 18. sajandil, täpsemalt l645.–1715. aastani. Talved olid siis eriti külmad Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Doonaul ja Thamesil sai kelgutada. Ka Hollandis kattusid kõik kanalid paksu jääkaanega. Vähem puudutas üldine jahenemine ekvaatori lähikonnas ja lõunapoolkeral elavaid inimesi.

Akadeemik Melnikovi seisukoht on vastuolus valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) järeldustega, et Maal käib praegu globaalne soojenemine, selle peapõhjus on süsihappegaaside ja teiste niinimetatud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine. IPCC süüdistab kliimasoojenemises inimtegevust, eriti fossiilkütuste põletamist ja just seetõttu sõlmisid maailma riigid 2015. aasta detsembris Pariisis kliimakokkuleppe, mis näeb ette kasvuhoonegaaside emissiooni kärpimist. Tänavu 1. juunil sai kokkulepe suure tagasilöögi, kui USA president Donald Trump teatas, et viib Ameerika Ühendriigid leppest välja. 

Melnikovil on mõttekaaslasi 

Akadeemik Vladimir Melnikovil on ka mõttekaaslasi. Nii kuulutasid Vene biokeemikud Vladimir Paškin ja Rauf Galiulin juba neli aastat tagasi valminud ühises teadustöös, et globaalne soojenemine on müüt ning viimastel aastatel registreeritud kliima väheoluline soojenemine ei ole seotud inimtegevuse, vaid hoopis Päikese aktiivsusega. Paškini ja Galiulini sõnul korduvad Maal aeg-ajalised soojenemised ja külmenemised ning praegu lõpulejõudev soojenemine eristab kaht jääaega.

Samal seisukohal on Pulkovo observatooriumi kosmoseuuringute laboratooriumi juhataja, füüsika-matemaatikadoktor Habibullo Abdusamatov. Tema sõnul korduvad perioodiliselt soojenemised ja külmenemised ka Marsil ning seda täpselt samal ajal kui Maal. Seda on kinnitanud USA kosmosagentuuri NASA uuringud. "Kuid Marsil pole elanikke, tehaseid, autosid ega teisigi kasvuhoonegaaside allikad. See tähendab, et kliimat mõjutab nii Maal kui ka naaberplaneetidel ainult Päike," on Abdusamatov kindel.

Abdusamatov on mitu korda väitnud, et väike jääaeg jõuab kätte hiljemalt aastatel 2055–2060. Seda väidet toetavad kaudselt Briti astronoomide uuringud, mille järgi on aastateks 2030–2040 oodata Päikese aktiivsuse vähenemist lausa 60% ning see toob kaasa päikesekiirguse vähenemise ning Maale jõuab oluliselt vähem soojust. 

18 jahenemist 7500 aastaga 

Vene geofüüsiku Jevgeni Borissenkovi andmetel on Maa viimasel 7500 aastal üle elanud 18 globaalset jahenemist.

Eelseisev on 19. ja leitud seaduspärasus kinnitab, et atmosfääris täheldatav süsihappegaasi hulga mõningane kasv pole tegelikult kliima muutumise põhitegur, nagu väidab enamik klimatolooge.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee