Maailm

Soome langeb valitsuskriisi? (17)

Tõnis Erilaid, 12. juuni 2017, 04:00
VIIMANE KÄEPIGISTUS: Põlissoomlaste endine juht Timo Soini (paremal) ja uus juht Jussi Halla-aho vahetasid küll pealtnäha sõbraliku käepigistuse. Kuid vastuolu on küpsemas – Soini tahaks jääda välisministriks, Halla-aho aga nõab, et ta paneks ameti maha. Foto: AFP / Scanpix
Täna, mõni tund pärast seda, kui Õhtuleht on kioskitesse müügile jõudnud, selgub Soomes peaminister Juha Sipilä valitsuse tulevik. Laupäeval raputas soomlasi uudis, et noored ja noorepoolsed põlissoomlased tegid oma partei kongressil tõelise revolutsiooni, vahetades välja valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna juhid ja tõid võimule Euroopa Liidu ja pagulasvastase seltskonna.

Keskerakondlasest peaminister Sipilä kutsus täna kella kümme enda juurde koondpartei (kokoomus) juhi, rahandusministri Petteri Orpo ning põlissoomlaste uue liidri, Euroopa parlamendi liikme Jussi Halla-aho selgitamaks võimalusi, kas valitsus saab jätkata senise koalitsioonileppe alusel või mitte. "Parteidel on loomulikult erimeelsusi, aga koalitsioonileppe koostamisel suudeti teha kompromiss, mis kõiki vähemal või suuremal määral rahuldab," ütles Sipilä eile. "Näiteks Euroopa Liiduga seotu on kokku lepitud ja selles midagi muuta ei saa." 

Samal teemal

Mis kasu on Euroopa Liidust? 

Oma programmikõnes kinnitas vastvalitud põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho siiski, et ta ei näe, mis kasu on Soomele Euroopa Liidu liikmesusest, kuid möönis, et reaalselt pole sealt välja astumine praegu ajakohane ega võimalik. Kuid tuleb säilitada kriitiline suhtumine Brüsseli poliitikasse ja mitte tormata näiteks pagulaspoliitikas sealt tulevaid käske punktipealt täitma. Halla-aho märkis, et peale Soome on vaid üks riik, Malta, kes teeb kõik nii, nagu on Brüsselist ette kirjutatud.

Samas märkis ta, et praegune koalitsioonileping põlissoomlastele sobib, kuid on vaja, et ka teised parteid arvestaksid nende erakonna huve. "Kõlasid hääled, et valitsuse kooshoidmiseks ei piisa sellest, et me austame koalitsioonilepingut. Vaja on ka täita kõik Koondpartei ettekirjutused. See ei sobi," märkis Halla-aho ja kõneles pikalt sellest, et valitsuse lagunemine ei tooks siiski Soomele praegu midagi head. 

Erakond võib jääda opositsiooni 

Valitsuses teiste erakondadega tublit koostööd teinud põlissoomlaste senine juht välisminister Timo Soini astus ise tagasi, sest järjest selgemaks sai, et senist peamist loosungit "väikeste inimeste eest" ei õnnestu kokkuleplaslikult valitsuses istudes täita ning erakond kaotab järjest populaarsust. Kõlav loosung vahetatakse nüüd küll uue vastu välja ja näib, et põlissoomlaste liikmeskond ei vaidleks ka siis, kui valitsusest opositsiooni minnakse. Siis saab valju häälega oma asja ajada. Mis tähendab ilmselt seda, et pagulasteema muutub senisest veelgi tähtsamaks.

Jussi Halla-aho ütleski oma programmikõnes, et põlissoomlastest on tulnud eneseväljendus inimestele, kes pooldavad rahvusriiki ja karmimat pagulaspoliitikat. "Vanadel parteidel ei ole tahtmist või oskust tegelda tänapäevaste väljakutsetega," märkis ta.

Praegused opositsioonierakonnad on nõudnud erakorraliste parlamendivalimiste korraldamist. Osalt seetõttu, et küsitlused näitavad põlissoomlaste populaarsuse pidevat vähenemist, mis annab teistele lootust võimupirukast suuremat tükki võtta. Samas ei ole pärast äsjaseid kohalikke valimisi kuigi roosilised ka peaministri enda partei populaarsusnäitajad ning Sipilät kiired valimised ei meelitaks. Peaministri amet läheks ju üle koondparteile.

Praegu oleks teoreetiliselt võimalik moodustada valitsus ka ilma põlissoomlasteta soomerootslaste erakonna ja kristlike demokraatide toel. Kuid parlamendis oleks sel juhul ülekaal väga napp. Teiste valitsusparteide mure pole niivõrd Halla-aho, keda on küll pagulasvastasena juba trahvitudki, sest ta on teatanud, et jääb endiselt europarlamenti ja hakkab järelikult parteid kaugelt juhtima. See tähendab aga seda, et Soomes saaks suurema tegevusvabaduse põlissoomlaste esimehe esimeseks asetäitjaks valitud veelgi karmimat poliitikat ajav Laura Huhtasaari.

Enne juhtide valimist ütles praegune parlamendiliige Huhtasaari Helsingin Sanomatele, et põlissoomlased võtavad nüüd sisse koha teiste Euroopa parempopulistlike parteide hulgas, täpsustades seejärel, et tänapäeval ei jagune poliitiline maastik enam parem- ja vasakpoolseks nagu vanasti. Praegu läheb veelahe rahvuslaste ja globaliseerumise pooldajate vahelt.

Sama on kinnitanud ka Prantsusmaa Rahvarinde juht Marine Le Pen, osutab Helsingin Sanomat.

Huhtasaari ei tuletanud küll meelde omi varasemaid ideid nagu euroalalt ja koguni Euroopa Liidust lahkumist. Selles peab ta Halla-ahoga ühte joont.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee