Eesti uudised

Hiigeltaieste heitlik saatus – mõni laos, mõni nähtaval (2)

Asso Ladva, 11. juuni 2017, 18:11
Athena majas asuva restorani Volga klaaslagi peaks oma õige koha varsti tagasi saama. Aldo Luud
Tarvase pannoo Tartus, Sakala keskuse vitraažid Tallinnas – Eestis ei ole palju tervet majaosa ehtinud hiiglaslikke kunstiteoseid. Samas on mitu neist pidanud koos peremeeshoonega inimeste silma alt lahkuma.

Tallinnas nõukogude ajal Karla katedraalina tuntud ja hiljem Sakala keskuse nime kandnud peohoone jalutussaali kaunistas Rait Präätsa vitraaž. Sakala keskusest jäidki järele ainult vestibüül ja vitraaž, ülejäänu lammutati maha ja samal kohal troonib nüüd Solarise keskus.

"Eelmise aasta lõpus võeti vitraaž maha, seal remonditi kontoriruume," räägib Tallinna linnavalitsuse kunstimälestiste peaspetsialist Eero Kangor. "Vitraaž seisis vahepeal laos, kuid tänavu kevadel sai ta täpselt samale kohale tagasi."

Tartus mõne aasta eest restaureeritud Athena maja ei ole õnneliku saatusega paik. Toitlustusasutused sinna pikemaks ajaks elama ei jää ja pärast ümberehitust ööklubi Tempo tarvis kadus restoranisaali lage kaunistanud Jaan Puustusmaa klaasist kunstiteos. Tartu linna kultuuriväärtuste vanemspetsialist Egle Tamm räägib, et omaniku sõnul olid klaaslae kinnitused kahtlased ja see tuli alla võtta, sest oli muutunud ohtlikuks. "Klaaslagi on samas hoones lattu antud," ütles Tamm. "Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb see omanikul tagasi panna."

Tartlastele tuntud pannool, mis kaunistas praeguse Kvartali kaubanduskeskuse kohal asunud restorani Tarvas sisemust, nii hästi läinud ei ole. Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektori Inga Raudvassari sõnul sai pannoo unikaalse tehnoloogia abil lahti võetud ja esialgse plaani järgi pidi see leidma koha tulevases Kvartali keskuses.

Ehituse ajal aga plaanid muutusid ja pannoole kohta ei leitud. Kastidesse pakitud pannoo anti Eesti Rahva Muuseumile.

"See seisab praegu pakituna ERMi hoidlas," ütleb Raudvassar. "Ootab juhust ja paremaid aegu, et kuskil ta jälle üles pandaks."

Et pannoo lahtilõikamise ja uuesti ülespanemise tehnoloogia on kõlbulik, seda tõestasid Eesti Kunstiakadeemia inimesed Vana-Võidus. Viljandi ühendatud kutseõppeasutuste hoonete ümberehitamisel lammutati Vana-Võidu mõisahäärberile nõukogude ajal lisatud juurdeehitus. Seal asunud Elmar Kitse pannoo võeti seina küljest lahti ning pandi üles taastatud vanasse karjakastelli.

Lisaks Tarvase pannoole, mille autoriks samuti Elmar Kits, ootavad ülespanemist seinamaalid juba aastaid tagasi lammutatud Eesti Kunstiakadeemia peahoonest. Tõsi, mõõtude poolest jäävad nad Elmar Kitse teostele tublisti alla.

"Ega selliseid teoseid palju ei ole," räägib Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar. "Tavaliselt käiakse iga hoonet eraldi vaatamas. Arutatakse, mis on väärt säilitamist ja kui on vaja säilitada, siis kuidas seda teha. Näiteks seinamaalingud võivad jääda puutumatuks, nende ette ehitatakse uus sein," tutvustab Raudvassar üht kõige lihtsamat säilitamisviisi. "Omanik ja muinsuskaitsjad teavad, et maaling on selle seina taga. Olude muutudes võib selle restaureerida ja taas välja tuua."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee