Maailm

Jalgpallilegend: peaminister May lõi aasta omavärava (3)

Tiina Tamman, London, 10. juuni 2017, 04:00
PUHKA RAHUS: Londonis reedel peaministri residentsi lähedall Theresa May maski kandnud meeleavaldaja leidis, et karmi Brexiti saab nüüdsest maha matta. Foto: Reuters / Scanpix
Suurbritannia konservatiivide partei võitis küll 8. juunil toimunud valimised, kuid kaotas parlamendis absoluutse enamuse. Inglise jalgpallilegendi Gary Linekeri arvates lõi peaminister Theresa May aasta omavärava. Ta soovib ebaedust hoolimata moodustada Põhja-Iirimaa unionistide toetusel konservatiivide vähemusvalitsuse.

Suurbritannia parlamendi alamkojas on 650 kohta ning enamusvalitsuse moodustamiseks on vaja 326. Enne aprilli keskel välja kuulutatud valimisi oli konservatiividel alamkojas 330 kohta – seega napp ülekaal, mida peaminister Theresa May soovis erakorraliste valimistega suurendada.

Samuti polnud tal liidrimandaati, sest ta sai peaministriks mullu suvel pärast Brexiti rahvahääletust, kui eelmine valitsusjuht David Cameron pani ameti maha. Tõsi, May oli parlamenti valitud ja ta oli enne peaministriks edutamist töötanud siseministrina.

PUHKA RAHUS: Londonis reedel peaministri residentsi lähedall Theresa May maski kandnud meeleavaldaja leidis, et karmi Brexiti saab nüüdsest maha matta. Foto: Reuters / Scanpix

Samal teemal

Loo kirjutamise ajal oli konservatiividel parlamendi alamkoja uues koosseisus 318 kohta ja ühe ringkonna tulemused olid veel selgumata. Nii et lõpptulemusena on konservatiividel võimalik saada maksimaalselt 319 kohta, millest jääb tugeva valitsuse moodustamiseks väheseks.

Samas on Brexiti läbirääkimised Euroopa Liiduga ukse ees. Brüsseli pealäbirääkija Michel Barnier on juba öelnud, et ehkki läbirääkimiste alguseks on määratud 19. juuni, algavad need siis, kui Suurbritannia on selleks valmis. Londonis on kuulda hääli, et May peaks hoopiski tagasi astuma.

Näiteks nõudis seda leiboristide liider Jeremy Gorbyn, ent peaminister keeldus ja üritab moodustada parlamendi alamkojas kümme kohta saanud Põhja-Iirimaa demokraatlike unionistide (DUP) toetusel vähemusvalitsust.

May sai eile kuningannalt uue valitsuse moodustamiseks ka formaalse loa.

Karm Brexit jääb ära?

Teatavasti algatas May 29. märtsil lahkumisprotsessi Euroopa Liidust ning teatas siis rahvale, et riik astub välja ka Euroopa ühisturust ja tolliliidust. Sellist lahkumist, mis võib lõppeda riigi üksijäämisega Euroopas, kutsutakse Suurbritannias karmiks Brexitiks.

Kui Brüssel on läbirääkimisteks hästi ette valmistatud, siis tundub, et Suurbritannias on vähe selgust, milliseks riik Euroopa Liidust lahkumise järel kujuneb. Hinnangute järgi on riigil vaja palgata 1000 läbirääkijat, ent kolmandikku neist pole veel olemaski.

Samas on vaja tuleviku tarbeks läbi rääkida enam kui 160 riigiga ja saavutada kokkuleppeid enam kui 750 lepingu suhtes. Valimiskampaania käigus ei andnud May mingeid lisaselgitusi, korrates ikka ja jälle tahet rahva lahkumissoovi järgida ning tugeva ja stabiilse juhtimise loosungit.

Valimiskampaania ajal toimunud kaks terrorirünnakut muutsid kampaania suunda ja tõstsid esiplaanile terrorismi vastu võitlemise.

Vähemalt üks suur probleem on aga valimistega silmapiirilt kadunud: see on küsimus Šotimaa iseseisvusest. Šoti Rahvuspartei, mis taotles sel teemal uue rahvahääletuse korraldamist, on küll endistviisi piirkonna suurim partei, ent endise 56 koha asemel on neil nüüd Londonis vaid 35 kohta.

Samuti ei osutunud partei kaks esinumbrit, Alex Salmond ja Angus Robertson, isegi mitte valituks.

Põhja-Iiri probleem ootab samas lahendust. Piirkond on kohaliku valitsuseta ning äsjased valimised ei toonud silmanähtavat lahendust.

Kuna Põhja-Iiri demokraatlikud unionistid (DUP – Democratic Unionist Party) suurendas oma osalust Londoni parlamendis kaheksalt kümnele, siis on sellel tähendus terve riigi valitsemisele, sest DUPi seisukohad on üsna sarnased konservatiivide omadega ja partei on valmis viimaseid toetama.

Leiboristid, riigi suuruselt teine partei, on alternatiivina valmis moodustama vähemusvalitsust. Nad küll kaotasid valimised, ent saavutasid siiski poliitiliste raskuste kiuste päris hea tulemuse – 261 kohta, mis on 29 enam kui 2015. aasta valimistel.

Euroopa Liidu kodanike Suurbritanniasse jäämise asjus pole ametlikult midagi uut teatatud, ent huvitav on siiski, et kümned tuhanded ELi kodanikud on otsustanud topeltkodakondsuse kasuks, ehkki Briti kodakondsus maksab ligi 2000 eurot ja tingimuseks on, et inimene peab olema riigis elanud vähemalt viis aastat.

Samas on oluliselt suurenenud nende Briti kodanike arv, kes taotlevad Iiri vabariigi passi. See on veidi odavam – 1000 eurot, ent selle saamiseks peab vähemalt üks vanavanem olema iirlane.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee