Kommentaar

Jüri Ginter | Miks riik ei taha toetada tervislikku eluviisi

Jüri Ginter, sotsioloog, 7. juuni 2017 17:53

8 KOMMENTAARI

h
Hilja/ 9. juuni 2017 08:29
Alati, kui öeldakse, et "riik" peaks tegema seda või teist, tasuks endalt enne küsida, kas riik nagu ühiskond või riik nagu valitsus.
Millel põhineb väide, et valitsus ei toeta tervislikku eluviisi? Minu meelest on suitsetamist õnnestunud kõvasti piirata, lapsed saavad koolis sooja toitu, piima ja puuvilja, omavalitsused toetavad spordiringe, terviseedendajad korraldavad teavituskampaaniaid ja liikumisüritusi jne jne. Ikka veel vähe? Olgu, kehtestame suhkrumaksu. Ikka veel vähe? Tahate lisaks veel ebatervislikke eluviise trahvida? Noh, sellele on kolm tugevat vastuargumenti.
Esiteks, mistahes vähegi tõhus kontrollisüsteem oleks kordades kulukam kui potentsiaalselt laekuv trahviraha.
Teiseks, ülekaalulise suitsetaja tekitatav kumulatiivne kogukulu tervishoiu- ja pensionisüsteemile on VÄIKSEM kui reipal tervisesportlasel (peamiselt seetõttu, et ta sureb pärast töövõimelise eluea lõppu kiiremini ära).
Ja kolmandaks, iga inimene peaks eelkõige korraldama omaenda elu, mitte kõigi teiste oma.
Ei juhtu mitte midagi hullu, kui inimene ametikohtumisel sööb ära paar saiakest -- kui ta kompenseerib selle õhtul kerge aedviljasupiga. Tervislike eluviisidega ei maksa hulluks pöörata. Vananemist ja surma see ära ei hoia, küll aga põhjustab hulga stressi (suur südamehaiguste riskifaktor! aga kuidas seda trahvida?) endale ja ümbritsevatele. Kui inimene juba grammi täpsusega toidus leiduvaid kiudaineid arvutab, siis võib tegu olla ortoreksiaga, mis on samuti haiguslik seisund.
Aga kui keegi on mõnes söögikohas autorile öelnud, et naised tohivad tellida pool suppi, aga mehed mitte, siis ma soovitaks kaevata soolise võrdõiguslikkuse volinikule, sest see on ilmne diskrimineerimine ja kohtukaasus.
k
kui/ 8. juuni 2017 19:14
võrdluseks toodi 50- ja 90aastane, et riigil kasulikum kui esimene versioon kauem ei ela ja pensionit maksma ei pea nii kaua, -siis tekkis kaks küsimust. MIS on siis tervislike eluviiside harrastamise mõte ja kus 50-selt pensionile saab jääda?
t
tibu/ 8. juuni 2017 16:41
tervislik toitumine eeldab seda,et süüakse peamiselt Eestis kasvatatud mahetoitu...ja et seda soodustada, tuleks kehtestada suured tollimaksud toiduainetele, mida Eestis ei kasva või ei saa kasvatada...milleks meile siis Poola kartul, hispaania maasikad( mis on ebeloomulikult suured ja täiesti maitsetud) jne...
t
tagurpidi teooria/ 8. juuni 2017 15:15
Täiesti haige jutt. Inimesed panevad kärakat ja popsutavad piipu just selle pärast, et riik piirab nende vabadust, keelab, käseb, poob ja laseb. Normaalne inimene ei saa seda aktsepteerida, sest temalt on ära võetud see kõige elementaarsem: VABADUS . Mulle väga meeldib TÜ õppejõu Andro Roosi seisukoht: tunnistada kehtetuks kõik seadused paariks aastaks. Siis õpiksidki inimesed ise vastutama. Siis on ka näha, mida selline elu endaga kaasa toob ja kas ka edaspidi võiks nii jätkata. Artikli autor Ginter on kõva kontrollija, aga see ei vii enam ühiskondi edasi, põhjenda kuitahes targalt omaarust ja kuisuure rahalise kasuga!
j
Jüri/ 8. juuni 2017 12:44
Loomulikult tahaks toetust tervislikule toitumisele, aga kes ja kuidas seda "tervislkkust" määrab? Näiteks minu nooruses oli muna hea ja toitev, siis muutus ta korraga kolestoroolipommiks, mida ükski tervisest hooliv inimene suhu ei pista. Siis arvati, et paar tükki nädalas ikka võib, aga ainult valget või kollast, sõltuvalt soovitajast. Praegu soovitatakse, et paar muna hommikuti on OK. Varsti võib ilmselt ka muul ajal muna süüa. Toidulisandite kasulikkus/kahjulikkus muutub tundidega, põhiline kasu paistab tulema ainult müüjale/vahendajale ja äraostetud soovitajale/reklaamijale. Ja kuidas on alkoholiga? kas absoluutne ei või lõunaajal ikka veini võib? Ja mitu korda? Või sõltub see veini kvaliteedist? Et kallist võib ja selle tarbijaid toetame, aga odava alkoholi pruukijaid trahvime? Aga kas kvaliteetseid tervislikke toitaineid ikka jätkub kõigile. Mida teeme vähemtervislikega? Viskame ära või las vaesemad ostavad ja siis trahvime ka veel neid? Läheb siis ikka elu paremaks?
t
8. juuni 2017 12:22
Tänapäeval on võimalik mõõta erinevaid tervisenäitajaid, mille alusel saab hinnata, kas inimese tervisekäitumine on piisav või mitte (hoopis tervistkahjustav). Vastavalt sellele saaks rakendada talle ka diferentseeritud tervisekindlustuse määra ehk see, kes oma tervise eest ei hoolitse (sööb ebatervislikult, ei liigu piisavalt, tarbib liigselt alkoholi, suitsetab jne), see maksaks enam tervisekindlustust, kuna tema ravikulud riigi jaoks on tulevikus tõenäoliselt suuremad kui tervist tervist hoidvatel inimestel.
k
8. juuni 2017 13:43
kasu on sellest jamast ainult mõõtjatel. Mul ei olegi võimalik tervislikult toituda, sest on autoimmuunhaigus, mis enamuse toiduainete peale kogu organismis põletiku tekitab. Söön seda, mida saan süüa, mida sageli ka ebatervislikuks peetakse, kaal on languses. Ei joo, ei suitseta ja ei teinud seda ka enne haigestumist. Geneetiliseks seda haigust ei peeta. Tähendab, mul tuleb hakata trahvi maksma selle eest, et ikka veel elus olen?
t
Teeline/ 7. juuni 2017 22:59
Sõin praegu pool tahvlit šokolaadi ära ja jõin tassi rohelist teed peale. Ei tea kumb ma nüüd olen, kas tervislikult või ebatervislikult toituja?