Eesti uudised

Tööandjad: alampalga tõusuks 0 eurot (77)

Marvel Riik, 7. juuni 2017 16:45
Eesti tööandjate keskliit ei näe vajadust tõsta alampalka, sest maksumuudatuste tõttu paraneb madalapalgaliste toimetulek niigi.Foto: Alar Truu
Täna algasid Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) ja Eesti tööandjate keskliidu (ETKL) vahel alamapalga läbirääkimised, kus tööandjad pakkusid tõusuks 0 eurot. „Me nimetame seda absurdiks,“ ütles EAKLi juht Peep Peterson.

Selle aasta alguses tõusis alampalk 30 euro võrra 470 euroni. EAKLi nägemuse järgi võiks see aga juba täna olla 620 eurot, arvestades eestlaste tööviljakust. Seda külmem oli dušš, mille ametiühingud said tänasel läbirääkimistel tööandjatega.

„Juhtus see, et läksime heas usus alampalga läbirääkimistele ja selgus, et tööandjad kavatsevad seda tõsta 0 euroga. Me nimetame seda absurdiks,“ rääkis EAKLi juht Peep Peterson. „Meie mõte on see, et kui tulumaksuvaba miinimum on 500 [eurot], siis kindlasti peab miinimumpalk seda ületama. Et iga inimene osaleks reaalselt ka maksumaksmisel, kasvõi ühe euroga. Alampalk on 470 ja kui me jätame aasta vahele, on see väga halb sõnum.“

Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.Foto: Hendrik Osula / Ekspress Meedia

ETKLi juhataja Toomas Tamsar kinnitas, et tööandjad ei näe põhjust alampalka järgmisel aastal tõsta. „Oleme palka tõstnud palju aastaid väga kiiresti. Täna oleme jõudnud olukorda, kus tänu tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele madalapalgaliste sissetulekud kasvavad niigi. Samas oleme olukorras, kus ettevõtete tootlikkus on viie aastaga langenud ja see ei ole ilmselgelt Eesti majanduse seisukohast jätkusuutlik tee,“ selgitas Tamsar otsust.

EAKL tõi alampalga tõstmise argumentideks elukalliduse tõusu ning eestlaste tööviljakuse, mis lubab maksta kõrgemat palka. „Kui vaadata, mis mujal maailmas toimub, siis tegelikult on raha. Ettevõtjatel on raha, et miinimumpalka tõsta,“ väitis Peterson kuigi tööandjad olid läbirääkimistel öelnud vastupidist.

Tamsare sõnul ei suudaks paljud ettevõtted, eriti need, mis väljaspool Tallinn asuvad, maksta ametiühingute pakutud 620 eurost palka. Paljudele madalapalgalistele ja suures osas ka madala kvalifikatsiooniga inimestele tähendaks see hoopis töökaotust.

Eesti tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

„Alampalga puhul räägime siiski toimetulekust, mitte maksulaekumisest [viide ametiühingute 500 eurolile alampalga ületamisele]. Ja see toimetulek paraneb aastal märkimisväärselt. Järgmisel aastal saavad madalapalgalised poliitikute sõnul täiendavalt kätte üle 60 euro kuus. Sissetuleku kasv tekib maksumuudatusest,“ ütles Tamsar. „Kui vaatame viimast 5 aastat, on iga palgaks makstud euro toonud kaasa vähem kasumit, tootlikkust ja investeeringuid. Ehk töötajate sissetulekud on kasvanud (keskmine ja alampalk tõusnud) ja ettevõtete sissetulekud samal ajal kahanenud.“

EAKL ja ETKL vahel on ennegi olnud vaidlusi alampalga teemal, kuid viimased kümmekond aastat on ikkagi alampalka tõstetud.

„Ilmselt tulevad ikka väga rasked läbirääkimised, aga me kindlasti ametiühingute poolt ei lepi sellega,“ lisas Peterson, lootes, et oma sõna ütlevad ka need, kes reaalselt teenivad alampalka.

Tamsar loodab, et saadakse hakkama ilma lepitajata, sest läbirääkimised on alles alguses.

Rahandusminister Sven Sester: tööandjad ja töövõtjad peavad omavahel kokkuleppele jõudma

Valitsuse eesmärk on kiirem majanduskasv. Selle poliitika üks osa on tööjõumaksude jõuline langetamine, tõstes maksuvaba tulu kuni 500 euroni. See kasvatab inimeste sissetulekuid ja motivatsiooni töötada, nii et tööandjatele ei teki rahalist lisakoormust. Alampalgas peavad kokkuleppele jõudma tööandjad ja töövõtjad omavahel. Arvesse tuleb võtta lisaks töötajate soovidele ja olukorrale tööturul veel ka laiemat majanduskeskkonda ja tööandjate võimalusi tööjõukulusid suurendada. Viimase üks eeldus on, et kasvab tööjõu tootlikkus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee