Eesti uudised

Koerast ilma jäetud Lehtse naise avameelne kiri: mina ei saa ilma oma Hallikeseta elada! (121)

Toimetas Kristjan Väli, 5. juuni 2017, 19:18
Mare.Foto: Jörgen Norkroos
"Kas minule endale ka mingit sõnaõigust antakse?" küsib Lehtse elanik Mare, kelle käest võeti kaks nädalat tagasi ära tema koer Hallike.

"Kas minule endale ka mingit sõnaõigust antakse? Selle jõhkra vale ja laimu eest, mis minu pihta lahti on lastud. Laimajad tuleks kohtusse kaevata. Kas minu käest keegi luba küsis, et mind sellisel moel avalikkuse ette tuua?

Samal teemal

Mul peaks ometi olema küllalt palju vanu tuttavaid, kes teavad, et ma ei ole mingi jõhkard. Pigem vastupidi:  mul on kõik ikka kutsakesed, notsukesed ja vissikesed. Tibukesed ja jänkupoisid ka.  Nüüd räägivad kõik nagu ühest suust: see oli jõle, mis sa seal Hallikesega tegid. Peksa anda. Sugulane ütleb: „Kao minema, ma kutsun sulle politsei!“ Tamsalus käisin,  siis kaks peikat sõitsid jalgrattaga mööda ja sülitasid mu pihta (õnneks mööda), sõimates mind loomapiinajaks.

Milles on siis asi? Nende meelest oli jõhker (koera järele vedada), minu meelest oli see ainuke hädavajalik abivahend päästa oma loom veel hullemast õnnetusest. Tõin arsti käest rohtu tema  marrastuste ja veritsevate haavakeste määrimiseks. Nüüd ei ole mul selle rohuga midagi peale hakata.

Asi arenes üsna lootustandvas suunas. Koer hakkas juba käima. Kui tabletid kümne  päeva pärast otsa said, käisin temaga uuesti arsti juures. Sain sama ravi, veidi nõrgema toimega. Käisin sel päeval temaga läbi kolm kilomeetrit ja kordagi ta tagumikku maha ei pannud. Pealegi ta hakkas juba jooksma ka. Võtsin nende päevade sees seitse kilogrammi ta kaalust maha, kuna ta oli liiga tugevalt ülekaalus. Oleksin veel võtnud, nüüd enam ei saa.

Käisin 20. mail oma Hallikesega linnas. Ta käis juba täitsa korralikult. Tahtsin minna Kohilasse. Rong oli paksult rahvast täis, tulin Tallinna-Väikse jaamast maha, sealt Türi tänavat pidi Tondile – käis nagu kulda. Sõitsin Balti jaama tagasi, et lähen järgmise rongiga. Balti jaamas vaatan - üks vingus näoga tädi vahib meid. Kutsu paneb popsu (tagumiku – toim.) maha. Pääsküla rong oli ees, ütlesin: lähme. Pops kergitati üles ja läksime. Läksime jälle Tondi jaamas maha, et  minna järgmise rongi peale. Rapla poole. Sedakorda läksin teist teed pidi. Sain paari maja jagu liikuda, kui popsu pandi maha ja ei edasi. Paar korda tõsteti teda teda veel ja iga kord paar sammu. Oligi kõik. Kutsusin takso, mis viis meid platvormile. Kuid rongi peale me ei jõudnudki. Ta ei võtnud jalgu enam alla.  Kahe tunni pärast sõitsin Balti jaama, sinna kutsusin takso, et ta viiks meid Kitsekülla. Mõne meetri jagu tuli teda tõesti lohistada.  Või pidin ta ma teda jätmagi sinna lesima ja veel rohkem külma liigestesse korjama. Miks need video tegijad ei aidanud teda siis tõsta?

Minu käest küsitakse - miks ma linna sõidan koeraga kõndima, miks ma Lehtse vahel ei käi?  Tuleb ka sellest kirjutada. Esimesed 4-5 aastat me käisimegi. Mul oli oma 7-9 marsruuti, iga kord 6-7 kilomeetrit. Ma olen ise suurem jagu elust Tallinnas elanud, ma olen vana nõmmekas. Ma nautisin käimist oma noorpõlve radadel, seal sai käidud 9-10 kilomeetrit päevas. Kas ma tõesti seda lõbu ei tohtinud endale lubada?  Muud lõbu nagu polegi. Olgu sellega, kuidas on.  Lehtse vahel ma enam käima ei kipu. Ma ei taha siin elada ka, liiga kauaks olengi pidanud jääma. Tulingi siia õigupoolest selle mõttega, et ma siia ei jää. Aga mu arvestused läksid teistpidi. Soome mind tööle ei võetud ja Eestis teenitud rahaga ma endale uut elupaika ei saa.

Mida veel? Või et ma käin ebaadekvaatselt riides?! Ei ole lõhki rebitud püksiräbalad jalas, siis on ebaadekvaatne? Ma olen vanainimene ja käin niimoodi riides, kuidas mu rahakott võimaldab ja kuidas mulle meeldib.

Ja nüüd kõige tähtsam: ma tahan oma koera tagasi saada, sest neil pole mingisugust õigust teda mult ära võtta! Pidi ikka vänge võimukämmal olema, kes selle rahvamurru mu ukse taha kokku ajas. Nüüd ütlevad nad mulle: mind tahetavat psühhiaatrilisele kontrollile allutada. Mis puhul?  Et ma tahtsin suuremat õnnetust väiksema abil ära hoida? Kus ta meil praegu on? Välipuuris, mis on külm!  Ta on tubane koer  ja armastab soojust  - kas ta üldse enam jalgu alla võtab?!

Ta on minu koer! Mina olen ta ostnud, mina olen ta kasvatanud, mina olen ravimikulud katnud. Viimase 1,5 kuu jooksul 200 eurot. Kulutanud arstiabi ja muu abi peale – palun ta mulle tagastada! Ja ei mingit sundvõõrandamist! Ja mis trahve te mulle kaela püüate määrida? 800 eurot ja 250 eurot. Mille eest? Minu pension on ainult 270 eurot  ja ma ei tunne teile võlgnevat mitte sentigi! Ma ütlen veel kord: mina ei ole kellegi vaenlane. Minul on hea soov iga inimese jaoks olemas. Minul on hea soov ka iga looma jaoks olemas. Hallike koju tagasi! Hallike tahaks ka tantsu lüüa, tal on selleks põhjust siis, kui ta on minu juures tagasi! Minul on Hallikest vaja. Mina ei saa ilma temata elada. Palun Hallike tagasi!"

121 KOMMENTAARI

h
hulluarst 11. juuli 2017, 12:01
See mutt on haige , tal on vist toksoplasmoos või arenenud juba skisofreenia . kindlasti tuleb ravida teda .
j
Jeesustelejatele 8. juuni 2017, 07:56
Svilatesse voetakse kutsikaid ja kassipoegi ja sygisel jäetakse maha ja minue yks suvia naaber rääkis palju loomi ta sygisel on päästnud.
Loe kõiki (121)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee