Foto: MATI HIIS
Eesti Päevaleht 5. juuni 2017 10:00
Justiitsministeerium leidis oma analüüsis, et seksuaalkurjategijate kompleksravi pole õnnestunud, sest ravil osalemise tingimused ja praktika on teineteisest kaugel.

2013. aastal alustati seksuaalkurjategijate karistamisel uut suunda: kindlatele kriteeriumitele vastavatele kurjategijatele pakuti võimalust minna vangistuse asemel osalt kompleksravile, et seksuaalhälvetele ravi saada.

Kompleksravi koosneb psühholoogilisest tööst laste väärkohtlejate ja vägistajatega ning nn keemilisest kastreerimisest ehk hormonaalsest ravist, mis seksuaalkurjategijate hälbelist tungi alla suruks.

Möödunud aastal valmis justiitsministeeriumi analüüsiosakonnas aga analüüs, mille järeldus oli karm: selline ravimeetod vangistuse osalise asendusena ei ole täitnud seatud eesmärki vähendada korduvate seksuaalkuritegude toimepanekut. 

Kuna seksuaalkurjategijaid saab sellele ravile määrata ainult nende nõusolekul, võib takistuseks osutuda ka kurjategija hirm, et hormoonravi toob kaasa ränki kõrvalmõjusid. 

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes