Indrek Kalda ()

"Kord tahtis Kölnist Võrumaale puhkama tulnud saksa perekond vaikust ja rahu ning nad sai viidud Läti piiri äärde," muheleb muusik Indrek Kalda"Kolm päeva pidasid seal vastu. Siis hakkas vaikus, mida lõhkus üksnes linnulaul, neile närvidele käima ja nad kibelesid sealt kangesti ära." 

Suur Munamägi 

"Kui tahad pilvepiirilt alla vaadata, siis tuleb ikka Munamäe vaatetorni minna," pakub Indrek, kes tavatseb külalised, kes esimest korda elus jala Võrumaa pinnale tõstavad, kohemaid Haanjasse viia.

Munamäe vaatetorn (Martin Dremljuga / Ekspress Meedia)

"Mul on maakodust sinna kümme kilomeetrit, jõuab kiiresti kohale, kui vaja." Tõsi, isetahtsi Võrumaa mehest Indrek Munamäge mööda üles vantsima ei kibele. "Ise ma ei käi seal kunagi," naerab ta. "Aga külalised tuleb ju sinna kohustuslikus korras alati viia. Selleks, et pilvepiiri-vaadet näidata. Kõrgemat mäge meil siin Eestis ju pole!" 

Võrumaa lõunaveereke 

"Vanasti oli Mulgimaa hästi korras ja piiriäärne Võrumaa täiesti ripakil," meenutab Indrek aegu, kui Võrumaa ilu seda lahjemaks kahanes, mida lähemale Läti piirile rändur jõudis. Nüüd on Indreku sõnul vastupidi. "Lõuna-Võrumaa on nii ilusaks läinud, kõik majad, osmikud ja popsielamud on korda tehtud, ühtegi lagunenud maja ei ole," kiidab Indrek, et käik Läti piiri äärde mõjub mujalt tulnuile kui avastusretk. "Kõik põllud on üles haritud, vaata ja imetle! Ning milline vaikus! Kui juba lind häält teeb, kõlab see kui harjumatu müra!"

Tõsi, alati ei pruugi sulnis vaikus turistile kõrvamööda olla. Saksa perekond, kes vaikust otsis, sai Läti piiri ääres vaikuse üledoosi ja kingituseks stressi. "Kölni inimesed kujutasid vaikusena ette helitausta, mis on meie meelest linnamüra ? la Mustamäe või Õismäe," muheleb Indrek, et vaikus, mida Võrumaa suudab pakkuda, on suurlinlastele väljakannatamatu luksus. 

Pubi Õlle 17 

Kes on juba Võrumaale sattunud, sel tuleb kindlalt külastada Indreku lemmikpubi Õlle 17. Särtsaka nimega pubi, mida Indrek kodukandis käies külastamata ei jäta, on Võrus. "Vanasti oli selles majas laste muusikakool, nüüd on pubi," naerab ta, et praegu nauditakse hõrke küüslauguleibu ja joovastavat õlut samas ruumis, kus toona, kui väike Indrek muusikakoolis usinalt viiulit õppis, oli esinemissaal. "40–50 aastat tagasi mängisin selles ruumis tasuta ja vanemad maksid muusikakooli õppemaksu, et viiuldada saaksin," ütleb Indrek. "Nüüd, kui sessamas saalis üles astun, makstakse selle eest aga mulle. Muide, isegi ahi, millega toona saali soojaks köeti, on täpselt samas kohas ka pubis alles."

Jaga artiklit

2 kommentaari

I
Indrek Kalda  /   14:00, 7. juuni 2017
minu lemmik. Edu ja head elu talle.
T
Tundub  /   11:01, 5. juuni 2017
Võru ja Võrumaa vajaks palju enam avalikku reklaami nii ETV-s kui üldse meedias. Kõikjal valitseb Tallinna keskne reklaam ja Tallinna ülistamine. Tegelikult niikaua, kui elavad Eestimaa külad ja väikelinnad, elame me kõik ka rasked ajad üle ja jääme ellu. Maapiirkonnad peaks enam ja tugevamalt ohjad enda kätte haarama ja eneskindlamaks muutuma.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis