Eesti uudised

Helir-Valdor Seederit alkoholiaktsiis ega magusamaks ei puuduta (8)

Rainer Kerge, 5. juuni 2017, 04:00
SÖÖVAD PEOST: Helir-Valdor Seeder poputab leivaga šoti mägiveiseid, kes töötavad ta talus lemmikloomade ja haljastusinseneridena. Foto: Aldo Luud
"Siin elavad Šoti mägiveised, lemmikloomadena, et maastikku hooldada, sest trimmeriga seda niita ei jõua, ja siin on niisugused järsud nõlvad, et traktoriga ei saa kah igale poole peale. Veel on siin lemmikloomadena Gotlandi lambad ja Islandi lambad," tutvustab oma maakodu püsielanikke Helir-Valdor Seeder, 13. mail IRLi uueks juhiks valitud poliitik.

Seederi talu Viljandi külje all Loodi külas kükitab mägede keskel pisikese järve kaldal. Idüll.

Tööstuslikku tootmist teil siin kahjuks pole?

Samal teemal

Ei-ei-ei! Ei plaani kah. Šoti mägiveiseid tahame hoida nii 10–15 looma piires. Ma ei tea, kuidas me nad kunagi realiseerime. Ma olen lihasööja küll, aga oma loomi ma süüa ei saa.

Kahju, et te müügiks ei kasvata. Ma oleksin kohe küsinud, kas sarved on hommikul lapiga üle tõmmatud ja ega koplis kuskil eilseid hunnikuid vedele. Öelge ausalt, kas sügisel tehti Repinskile selles osas, mis puudutas puhtalt tema kitsefarmi hügieeni ja loomade elamistingimusi, natuke liiga kah?

Mina käisin ministrina omal ajal seda kitsefarmi avamas ja siis oli küll kõik väga viisakas, korras ja puhas. Rohkem pole ma seal käinud, aga kui Repinski vastu tähelepanu tekkis, käisid üsna lühikese aja jooksul tema kitsefarmi kontrollimas kõikvõimalikud kontrollid. Jätame kõrvale tema kui ministri ja tema kui poliitiku, aga tema kui talupidaja selline kampaania korras kontrollimine oli ebanormaalne ja ebaloomulik. Tundub, et kõik oli korras, sest tootmine jätkub.

Tootmine loomafarmis tähendab, et ühest otsast läheb sööt sisse, teisest otsast tuleb sõnnik välja, kuskil tuleb seda ladustada. Selge see, et laut natuke haiseb ja siin-seal on väike loik maas.

Jah, selline see talupidaja elu on. On igasuguseid normatiive, mis puudutavad veterinaarnõudeid, hügieeninõudeid, keskkonnanõudeid.

See, et meil praegu on niisugused normatiivid, on puhtalt teie partei tegemata töö. Teel siia ütlesin fotograaf Aldole, et esimese asjana tuleb küsida, miks Laar põllumajandust ära ei hävitanud – inimesed ei saa normaalselt sõita, sest traktorid on teedel.

No vaat, ei olnud Laar kõikvõimas, ei suutnud üksi kõike ära teha. See legend elab, jah, et Laar – noor poliitik – suutis seljatada kõik ülejäänud kogenud poliitikud ja vaatamata suurele vastuseisule hävitada üksinda Eesti põllumajanduse.

Ma usun, et tagantjärele vaadates saavad inimesed aru, et see legend ikka ei vasta tõele.

Räägime nüüd teie hävitustöödest. Teie olete viimane IRLi esimees, sest teie ajal pannakse erakond kinni?

Mina olen seni olnutest viimane esimees, aga kindlasti ma ei jää viimaseks, pärast mind tuleb veel hulgaliselt IRLi esimehi.

Umbes nii, nagu neid on olnud näiteks rohelistel?

Ma ei tea, mis rohelistest tulevikus saab, aga Isamaa ja Res Publica Liit on kindlasti tulevikus erakond, kes kujundab väga oluliselt Eesti poliitikat.

"Pehmetes ja karvastes" oli kunagi sketš, kuidas Siim Kallas näitab Juhan Partsile lumise mäetipuga kaljut ja räägib: "Iga tuhande aasta tagant käib kotkas selle mäe otsas oma nokka teritamas ja alles siis, kui ta on sedasi mäe ära kulutanud, ühineb Reformierakond Res Publicaga." See oli ajal, kui oli just selgeks saanud, et niisugune ühinemine jääb ära. Parts vaatas murelikult mäge ja küsis: "Millal see kotkas viimati käis?" Teil ei ole praegu tunnet, et sein on püsti ees? Reiting ei paista teil ju muda alt väljagi.

Ei ole sein ees. Mina olen kaua poliitikas olnud, aastast 1991 olen erakonna liige ning elanud üle paremaid ja halvemaid aegu ja ma olen näinud, et kriisid on ka väga kasulikud. Siis mõeldakse tõsiselt järele, nagu Villu Reiljan kunagi ütles: "Tegeletakse sisekaemusega", mis on väga vajalik. Kriisides on inimesed rohkem valmis muudatusteks. Ka meie erakond on sisemiste muudatuste ees.

Mida see sisemine muudatus tähendab? Te olete praegu Eesti mõistes kahe vasaktsentristliku parteiga koalitsioonis. Te peaksite sealt paistma välja kui kõvad ägedad eesti mehed, aga te pole suutnud isegi

Sesterit maha võtta.

Ma tahtsin öelda, et üks asi on see, et kriisides on erakond muudatusteks rohkem valmis. See tähendab seda, et oma vigadest tuleb teha järeldusi, mitte neid eitada.

Te nüüd vilunud poliitikuna muidugi küsimusele ei vastanud.

Ma jõuan selle vastuseni ka.

Tihtipeale on oma eksimuste tunnistamine justkui nõrkuse märgiks ja valijale ei tohi ju ometigi välja öelda, et me oleme kusagil vigu teinud. Mina arvan, et kui sa ausalt tunnistad, siis sa oled ka usutav. Ja usutavus annab usalduse.

Ei-ei, kaugel sellest. Seda ma just ütlesingi – et nii kui sa hakkad rääkima [et me oleme kuskil vigu teinud], siis tõlgendatakse seda nõrkusena, aga mina ütlen, et see ei ole nõrkus, ja küll aeg ja tulevik näitab. Kriiside ajal on näha, kes on kes erakonnas, poliitikas, väljaspool erakonda. Kellel on siis meelekindlust, sihti, julgust. Kui Isamaa reiting oli väga madal, siis mitu inimest võtsid ka minul nööbist kinni ja ütlesid, et sa oled muidu normaalne mees, aga kuidas sa Isamaasse kuulud? Täna vaadatakse takkajärele ja mõeldakse, et näed, Isamaa tegi ikka omal ajal enamasti õigeid asju, kus see vana hea Isamaa on?

Ja ikkagi – millega te kavatsete valitsuses silma paista? Te pole suutnud Sesteritki maha võtta.

Sester on viinud ellu koalitsiooni poliitikat, mitte oma isiklikku poliitikat. Arvan, et novembris sõlmitud koalitsioonileping pandi kokku veidi kiirustades ja poole aasta jooksul on seda ju tegelikul mitmel korral muudetud.

Vaatame Läti suunas. Kui kaugel siit hoovist on lähim pood, kust normaalse raha eest viina ja õlut saab?

Ei olegi väga lähedal. Vaja on minna kas Valka või Iklasse, mõlemasse on ligi 100 kilomeetrit.

Jaaniõlled toote ikka Lätist?

Mina alkoholi ei tarbigi.

Kahtlane mees.

Kahtlane, jah. Mul sellega muret ei ole, kust jaanipäevajoogid kätte saada.

Aga see mure ju ikka on, et eestlased jätavad Lätti sõgeda koguse raha? Ma tean koguni mitut karsklast, kes on Lätist napsu kaasa ostnud, sest ilma saab ju.

Vastab tõele, et see on probleem. Siin tuleb vaadata kogu majandusruumi ja arvestada naabrite maksupoliitikat. Väga äkilised tõusud pole alati kõige mõistlikumad. Selle üle tuleb tõsiselt mõelda, mis edasi, ka aktsiisidega. Ka seda, kas ühe maksu asendamine teisega on lahendus.

Te viina ja õlut ei joo ning nüüd ma vaatan, et te ei pane ka tee sisse suhkrut.

Teed joon ma kindlasti suhkruta ning julgelt 15 aastat pole ma tarbinud ühtegi magusat karastusjooki. Aga see ei ole magusamaksu põhjus!

Alkoholiaktsiis teid ei puuduta, magusamaks teid ei puuduta – paistab, et hinnatõusud on teil enda mugavuse pealt tehtud.

Teil on õigus selles mõttes, et just magusaid jooke ma ei tarbi, aga magusasõber olen suur. Ebatervislikult palju tarbin ma kommi, šokolaadi…

Ei paista välja.

Ei paista jah, maatöö ja kitsepiim hoiab vormis. Aga ma tõesti söön muud magusat väga palju: kondiitritooteid ja mulle maitsevad väga piimast tehtud magustoidud.

Erakonna uue juhina valitsusse lähete?

Sellest olen ma lubanud rääkida siis, kui koalitsioonipartneritega on läbirääkimised lõppenud.

Kõik variandid on laual?

Nii on, jah.

Ministriametiga seoses on räägitud teie lennuhirmust. Vastab see tõele?

Ei, see ei vasta kindlasti tõele. Ma olin seitse aastat põllumajandusminister ja üks sagedasemaid Brüsselis käijaid.

Aga kust siis see jutt tuli?

Vaat seda peate nüüd küsima oma kolleegidelt ajakirjanikelt.

Mida te päriselt kardate?

Ega ma ütle, et naudin laevaga sõitmist või lennukiga lendamist. Mul ei ole merehaigust olnud, aga kindlasti mulle väga suur loksuv laine ei meeldi. Nagu ka lennukis turbulentsid.

Milline venekeelne laul võiks kõlada järgmisel laulupeol? Või on see läbini halb mõte?

Laulupeo sisu üle otsustagu kultuuriinimesed, mitte poliitikud. Minu meelest võiks meie laulupeotraditsioon areneda edasi eestikeelsete lauludega. Ma ei näe põhjust ega vajadust venekeelseteks ja võib-olla tulevikus näiteks ingliskeelseteks või mõne muu keelseteks lauludeks.

Miks IRLile venelaste hääled külge ei jää?

Ega meil ole, jah, olnud väga palju venelaste hääli – nagu küsitlused näitavad. Eks selle põhjuseks ole ajalooliselt olnud rahvusliku ja eestimeelse poliitika ajamine. Aga ka vastandamine, mida Eesti poliitikas on teadlikult välja mängitud. See on olnud teatud poliitikute ja erakondade poliitiline taotlus – vastandada eesti ja vene valijaskondi. Ning sellel tulemusel valivadki eestlased ja venelased erinevaid erakondasid. Praegu valivad vene elanikud ikkagi väga suuresti rahvuslikul pinnal. Kui ka vene valijaskond jaguneb parteide vahel – sotsiaaldemokraatlike, konservatiivsete, liberaalsete ja nii edasi parteide vahel –, saame öelda, et on toimunud ühiskonna tegelik integratsioon. Ja siis saame ilmselt ka öelda, et IRLil on vene valijad.

Ka teie silmad seda näevad?

Ma arvan küll. Ma olen päris kindel, et ühel hetkel see juhtub.

Te olete praegu 53?

Ma näen välja nagu 53, aga ma olen 52.

Kas Mart Laar helistas teile pärast teie valimist erakonna esimeheks ja ütles need sõnad, mida ütleb vana erakonna esimees vastvalitud erakonna esimehele ja mida lihtsurelikud pole määratud kuulma? Või käisite ise Laaril külas?

Ei ole jõudnud veel Laariga kohtuda, aga kindlasti ma lähiajal külastan teda. Oleme rohkem kui 25 aastat ühes erakonnas olnud, loomulikult teame ja tunneme teineteist väga hästi.

Helir-Valdor Seeder…

…Keskerakonnast

Praegu toimub Keskerakonnas ühe osa venekeelsete poliitikute teadlik tegevus, et anda väga selge signaal venekeelsele valijale: valida tuleb venekeelseid poliitikuid.

Kui see signaal jõuab valijani, pole üldse välistatud, et tulevikus kasvab Keskerakonnast välja näiteks venekeelne erakond või on valijate hääled vene poliitikutele Keskerakonnas tugev poliitiline kapital.

…kooseluseadusest

Miks ma peaks olema seaduse poolt, mis ülereguleerib ühiskonda ja mille järele puudub igasugune vajadus? Meil ei ole vaja paralleelinstitutsiooni abielu kõrvale. Abielu on seaduses täpselt reguleeritud ja neil, kes ei soovi abielluda, on võimalus mitte abielus olles teha oma toimingud juriidiliselt täpselt nii nagu nad soovivad. Notari juures on võimalik teha varalisi ja kõiki muid lepinguid. See on täiesti ebavajalik seadus, mis on tekitanud väga palju pingeid.

…Yana Toomist

See on Eesti riigi jaoks tõsine probleem, et Yana Toom on Euroopa tasemel üks tuntumaid Eesti poliitikuid, kes kujundab kindlasti arvamust meie riigist.

…seniste erakondade ühinemistest

Ma arvan, et enne järgmisi riigikogu valimisi parlamendierakondade vahel ühinemisi ei toimu.

…IRLi tulevikust

IRLil on põhjust pärast järgmisi valimisi olla läbirääkimistelaua taga uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.

"Ema kuulis nime Helir unes"

"Enne minu vanema venna sündi otsustasid vanemad, et kui sünnib poeg, siis mõtleb isa nime, kui tütar – siis ema. Peres oli juba tütar, minu õde Heli-Heldi. Ema oli muusikainimene, mängis orkestris tšellot ja tahtis, et laste nimed oleksid kah kuidagi helisevad. Teise lapsena sündis siis minu vend. Nõukogude ajal pidi kuu jooksul nime ära panema ja ema ütles isale nii palju kaasa, et poisi nimi võiks olla kuidagi sarnane Heliga. Isa mõtles ja mõtles ja ega ta välja mõelnud. Kui aeg kätte jõudis, siis – nagu ikka mehed on tihtipeale natuke lohakad – ütles isa emale, et ei, temal pole nime, mõtle ise välja. Vennale pandigi siis nimeks Heldur-Valdek – Heldur tuleneb kah nagu Helist ja isapoolses suguvõsas on olnud alati kaks nime.

Vanematele jäi aga ikka kripeldama, et see pole päris see. Mõned päevad hiljem kuulis ema unes: "Pane oma poja nimeks Helir".

Ema ärkas üles ja mõtles, et issand kui lihtne – paned Helile ainult ühe tähe juurde ja ongi Helir! Rääkis isaga, et muudame Heldur-Valdeki nime ära. Isa jälle: "Nii kiire on, lükkame edasi." Ema siis mõtles, et mine tea, võib-olla sünnib veel üks laps ja nii läkski. Helir tuli siis ema unest ja kuna venna teine nimi oli Valdek, pandi mulle teiseks nimeks Valdor."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee