Riigikogu esimees sõnas, et Eesti Üliõpilaste Seltsi südames sündinud sinimustvalge lipp on meile armas ja hoiame seda kui oma sümbolit. „Kui hoiame oma sümbolit, siis hoiab sinimustvalge lipp ka meid,“ märkis Nestor.
Nestor sõnas, et täna lehvib sinimustvalge ühiselt koos liitlastega. Ta tõi välja, et lipp on saatnud meid rõõmudes, aga kindlasti olnud toeks ka rasketel hetkedel.
Riigikogu esimees ütles, et täna toetab sinimustvalge Ühendkuningriiki, mälestades neid süütuid inimesi, kes öösel oma elu kaotasid. „Sinimustvalge hoiab meid ühtsena,“ märkis Nestor.
Eesti Vabariigi hümni saatel heiskasid lipu Stockholmi Eesti Kooli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi esindajad. Neile koolidele kinkisid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kandelipud. Lippe annetatakse tublimatele koolidele, kes on aktiivselt osalenud Eesti Lipu Seltsi poolt korraldatud oluliste tähtpäevadega seotud üritustel ning tegelenud Eesti ajaloo ja riikliku sümboolika tutvustamisega.
Riigilipu piduliku heiskamise tseremoonial kõneles veel Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ning õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Tseremooniast võtsid osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja president Arnold Rüütel.
Kuberneri aeda olid üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalve, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid. Kooride esituses kõlasid Juhan Aaviku “Hoia, Jumal, Eestit” Aleksander Leopold Raudkeppi sõnadele ja Enn Võrgu “Eesti Lipp” Martin Lipu sõnadele.
Kell 11-15 on kõikidele külastamiseks avatud Pika Hermanni torn.
Tänavu möödub 133 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest. Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel, 4. juunil õnnistati ja pühitseti see Otepää kiriklas.
Samal teemal
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
P.S.
2006. aasta alguses jõustunud Eesti lipu seadus kehtestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele riigilipu kasutamise uued reeglid ning eraisikutele Eesti lipu kui rahvuslipu kasutamise vabaduse.
Kõigil on õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Näiteks nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud ka 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb pimedal ajal valgustada, firmalipule nõue ei laiene. Vaid võidupühal – jaanipäeval ei pea ööseks välja jäetud Eesti lippu valgustama.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses.
Eesti lipu algeks oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mille värvid olid helesinine, must ja valge.
https://et.wikipedia.org/wiki/Baltica-Borussia_Danzig
Borussia on Preisimaa ladinakeelne nimetus. Preisimaa lipp oli must-valge.
(Preisimaa Vaba Riik likvideeriti sisuliselt 1945, kui Teise maailmasõja käigus liitlased selle vallutasid, ja formaalselt 1947, mil see jagati teiste riikide vahel: need olid Belgia, Taani, Saksa FV, Saksa DV, Poola ja NSV Liit. Viimase lagunemise järel jäi osa Preisimaast (Kaliningradi oblast) Venemaale ja osa Leedule.)