oli tegelikult siiski ka kasu kui punahordid uuesti Eestimaa okupeerisid.Kui poleks neid olnud,oleks vantidest okupandid veelgi karistamatult omavolitsenud.Need,samat mundrit kandnud ja Eesti Vabariigis üles kasvanud mehed hoidsid ikkagi oma sünnimaad,hoolimata sellest,et mingi osa neist oli jõutud juba kommunismipisikust nakatada.Kui neid ümbermatmisi üldse ette võtta,siis ilma igasuguse venemaa osaluseta,et mitte lasta asjal taas propaganda vankri ette minna!
Veel kümme-viisteist aastat tagasi elas meie külas üsna mitu meest,kes olid Laskurkorpuses teeninud.Mitte keegi neist poleks vabatahtlikult läinud, vaid sissejuurdunud seadusekuulekusest,kui olid kutse saanud ja ei märganud metsa või sohu varjuda.Kui küsisin neilt,mis oli sõjas kõige hirmsam,tulid ühel mehel pisarad silma- kõige raskem oli Siberis tööpataljonis metsatöödel näha oma sõpru nälja ja külma tõttu suremas.Teine meenutas Vintri dessanti,kus mehed merre käsutati ja paadid ise minema panid.Ja keda siis merest sakslased nagu emata kanapoegi üles noppisid.Peale Saksa vangist pääsemist pani venelane nagu riigireeturi omakorda vangi.Lõppkokkuvõttes tõdesid kõik,et vene ülemused ei küündinud oma ametikohtadele.
Mis puutub õnnetusse Vintri dessanti, siis mehed lasti paatidest merre ja arvati, et kalda poole sumades läheb meri kogu aeg madalamaks, aga niimoodi ei olnud, Peagi läks meri jälle sügavaks ning paljud dessantlased ei osanud ujuda. Ja mis veel .- sakslastel oli dessandi aeg ja koht teada ja nad olid kaldal valmis ja ootasid. Ja sinna need dessantlased siis jäidki.... Mõttetult hukkunud mehed...
Viisakalt ümber matta, kui võimalik siis omaste platsile ja ei mingit venemaa sekkumist ega punatähiseid. Siin olid nad eelkõige kellegi pojad, vennad, isad.
KOMMENTAARID (7)