Eesti uudised

Eesti lipumärk ei tähenda veel, et grillil säriseb kodumaine liha 

Geidi Raud, 31. mai 2017, 04:00
JURIIDILISELT KORREKTNE: Eesti lipp lihapakendil ei taga, et ­pakendis on kodumaise päritoluga liha. Tiina Kõrtsini Foto: Tiina Kõrtsini
Grillihooaeg on täies hoos, kuid enamik inimesi ei tea, et nende või naabrimehe grillil särisev siga polegi Eestis kasvanud, hoolimata pakendil olevast lipumärgist.

"Vabandage, proua, kas te teate, on see Eesti päritolu sealiha?" küsin memmelt, kes kehvaks jäänud nägemise tõttu lihaletis parasjagu luubiga lihapakendilt peenikest kirja üritab lugeda.

Samal teemal

Ulatan talle pakendi, milles punases marinaadis šašlõkk. Proua on lahkesti nõus mulle nõu andma. "Televiisoris ju rääkis üks tähtis tegelane, et kui on Eesti lipp pakendil, siis on Eesti liha," teatab ta.

"Mina muidugi teie asemel seda šašlõkki ei ostaks, liiga piprane, paneb kõhu valutama," räägib ta sõbralikult ja naeratab.

Tõenäoliselt viitas memm "Ringvaate" intervjuule, kus toiduliidu juht Sirje Potisepp kinnitas, et lipumärk on seaduslik, kui toode on toodetud Eestis ehk siis – liha võib olla sisse veetud Poolast või Soomest, aga kui see on Eestis marinaadiga üle kallatud, saab seda nimetada Eestis toodetud lihaks.

See aspekt kehtib lipumärgi tootepakendil kasutamise kohta juba 2009. aastast. Nähtavasti tekitas Potisepa selgitus vähemasti selles memmekeses segadust, sest tema arvas edasi, et lipumärk viitab Eestis kasvanud seale.

Läksin, grill-lihapakk näpus, Comarketi ja Rimi müüjate juurde ja uurisin, kas notsu kasvas ikka Eestis. Comarketi müüja keeras lihapakki üht ja teist pidi ja ütles siis muiates: Eesti lipp on ju siin, nii et loodetavasti on Eesti liha."

Rimi müüja teatas: "Kui pakendilt lugeda, siis on ju kirjas, et Valgas toodetud! Ja on sellel üldse vahet?!"

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik selgitas, et kui värske liha puhul peab seaduse järgi olema pakendil märgitud liha päritolumaa, siis töödeldud liha puhul seda nõuet pole.

"Seega oskab vaid tootja öelda, mis päritolumaa liha nad toodetes kasutavad. Kaupluse töötaja oskab öelda, kas toode on Eestist või mitte, kuid tooraine päritolu kohta me vastust anda ei saa."

Suurematest lihakäitlejatest ei ole tapamaja näiteks Rannarootsi, Nõo ja Oskari lihatööstusel, see tähendab, et nad ostavad liha sisse.

HKScan Estonia, mille tütarettevõte on AS Rakvere Farmid, kasvatab aastas ligi 240 000 nuumsiga Rakvere lihatööstuse tarbeks. 

"Kuna meil on enda sea- ja linnukasvatussüsteemid, siis suudame ära katta enda tapamajast pärit toorainega enamjaolt kogu toodanguvajaduse nii kodu- kui ka eksportturgudel. 92% kogu HKScan Estonia kasutatavast toorainest on kodumaine ja pärit meie tapamajadest," kinnitab HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.

"Enamik Rakvere grillliha ja toorvorste on valmistatud kodumaisest toorainest," lisab ta.

Rannarootsi lihatööstuse turundusjuhi Ingrid Prinsthali sõnul pärineb nende toore Eestist ja teistest Euroopa Liidu riikidest. "Ärisaladusest tulenevalt ei saa me detailidest rääkida," märkis ta.

Kuna lihafirma ei taha oma ärisaladust konkurentide ees paljastada, ei saa ka tarbija teada, mis riigist liha tema toidulauale jõuab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee