PANI TÄPPI: Eks oli ka mööda­laske, kuid enamasti läksid Kuuse-taadi ennustused täppi.Foto: Aldo Luud
Arvo Uustalu 31. mai 2017 04:00
Manalateele läinud legendaarne ilmaennustaja jõudis tähistada oma kuuekümnendat pulma-aastapäeva ja plaanis kirjutada raamatu ilmast.

Põlva inimesed tõdevad, et Elmar Kuuse ilmaennustusi võis uskuda või mitte, kuid kindlasti oli 84aastasena siit ilmast lahkunud ­Kuuse-taat linnakese visiitkaart, keda tundis kogu Eesti.

Maakonnalehe Koit ajakirjanik Kaja ­Roomets ütleb, et Kuuse-taat oli palju enamat kui ilmaennustaja. "Ta oli eelkõige tark mees. Kuuskümmend aastat tagasi lõpetas ta Tartu ülikooli esimese eesti filoloogide lennu, kel avanes võimalus õppida juurde ajakirjandust.

PANI TÄPPI: Eks oli ka mööda­laske, kuid enamasti läksid Kuuse-taadi ennustused täppi. Foto: Aldo Luud

Ta töötas Põlva lehes majandustoimetajana ning oli seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel väga terav sulg. Kuigi tal oli aasta tagasi insult ja ta käis väljas rulaatori toel, ei olnud tal surmamõtteid.

Vastupidi, kui seda inimest vaatasid, siis mõtlesid, et 84 pole küll veel mingi vanus," meenutab Roomets oma kunagist kolleegi.

Rulaatoriga loteriipileteid ostma

Roomets lisab, et ilma ennustamine oli Kuuse-taadi tegemistest vaid üks osa. Ta töötas pikka aega fotograafina, mängis hästi malet ja puhus aeg-ajalt ka suupilli, oli ka teada-tuntud tervisesportlane, kes rahvaspordi ja õige toitumise kohta teistelegi nõu andis.

"Ta ütles mulle, et alati lüüakse ­kaamera näkku ja küsitakse ilma kohta. Aga tal oli öelda märksa rohkem. Kuid ilmaga seonduv jäi siiski lõpuni tema südamesse.

HEA KÄSI: Elmar Kuus üksteist aastat ­tagasi loteriipileteid müümas. Aldo Luud Foto: Aldo Luud

Ütles veel paar kuud tagasi, et nii palju on teha ja et ta tahab ilma kohta koostada ­raamatu, kus ennustused on kirjas koos ­seletuste ja põhjendustega," räägib Roomets.

Austusega langetavad Kuuse-taati mälestades pea ka elukutselised klimatoloogid.

"Mõnikord lausa imestasin, kui täppi tema ennustused läksid. Aga loomulikult mõnikord ei läinud ka. Nagu elus ikka," ütleb ilmateadlane Ain Kallis.

Põlvalane Aimar ütleb, et kohalikele on Kuuse-taat meelde jäänud pigem kui fotograaf. "Tal oli kaubamajas stuudio ja piltnikuna käis ta nii pulmades kui ka matustel."

Põlvalanna Külli puutus Kuuse-taadiga viimasel ajal vähem kokku, kuid üle 40 aasta tagasi oli hilisem ilmatark tema pulmapiltnik. "Tegi meist mustvalged pildid, aga ka mõne toona uudse värvifoto. Ilusad pildid olid," ütleb ta.

Põlvalane Avo nendib, et kui Kuuse-taadi fotograafikarjäärist nooremad inimesed ehk ei tea, siis lotopiletid müüs ta veel kümmekond aastat tagasi. "Ma ei tea, kas keegi ka võitis tema juurest ostetud piletiga, aga käsi olnud tal hea."

Kas Kuuse-taadil just lotosõltuvus oli, kuid kohalikust postkontorist öeldi Õhtulehele, et mees oli ka ise suur lotomängija.

"Viimast korda käis ta siin pileteid ostmas mõni nädal tagasi. Nagu viimasel ajal ikka, rulaatoriga, ja nagu alati heas tujus," räägib postkontori töötaja.

Novembri­lumega kümnesse

Aastal 1993 avaldati ajalehes Koit ilmatarga esimene ennustus, mis läks üsna täppi. Kuigi on neid, kes ütlevad, et õige ilma saab kätte, kui võtta Kuuse-taadi ennustus ja see siis 180 kraadi ümber pöörata, on parasjagu ikka ka pihta läinud.

Mullu septembri keskel ennustas legendaarne ilmatark, et lumi ja külm tuleb varakult ja lapsed saavad novembris kelgutada. Nõnda läkski. Ennustuse täpsus on seda uskumatum, et see tehti ajal, kui päike siras lagipähe.

Kuuse-taadi viimane ennustus oli, et tuleb kuum ja üsna vihmane suvi. Samas pakkus ta, et jaanipäev võib tulla kuiv ning soojad ilmad kestavad septembrini.

Põlvalanna Silvia seisatab kahe kortermaja vahelisel haljasalal ja ütleb: "Kuuse-taat oli harjunud siin jalgu puhkama. Istus siin ja ajas möödujatega juttu. Nagu vanad inimesed ikka. Aga tervitamise asemel küsiti talt ­ikka: mis ilm ka tuleb?"