Ülekanne algab kell 12.30.
Riigikogu arutas riigikontrolli Rail Balticu aruannet (16)
Riigikogu majanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon arutasid täna avalikul istungil riigikontrolli aruannet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta. Õhus on küsimusi, millele ei ole üheseid vastuseid.
Riigikontrolör edastas eelmisel nädalal riigikogu liikmetele ülevaate sellest, mida käsitleb parlamendis ratifitseerimisel olevat Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkulepet. Õhus on mitmeid küsimusi, millele riigikontrolli sõnul ei ole seni üheseid vastuseid.
Kuidas Rail Balticu projekti rahastatakse? Kui suur rahaline kohustus riigile võetakse? Kas kokku on lepitud selge otsustusmehhanism juhuks, kui projekt läheb kavandatust kallimaks või ei jõua tähtajaks valmis või muutub rahastamine? Riigikontrolli analüüs näitas, et eelnimetatud küsimuste kohta ei leia üheseid vastuseid ei riikidevahelisest kokkuleppest ega selle ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast.
Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi sõnul on riigikontrolli analüüsis juhitud tähelepanu õigetele asjadele, ent seal ei ole midagi uut, mida varasemalt ei teatud. „Küsimust, kust leitakse katteallikad ehituse kallinemisel võiks küsida iga suurema objekti puhul, aga ei küsita. Eesti riigi võimekuses Rail Balticu mõningasel kallinemisel lisaraha leida pole küll vähimatki kahtlust,“ ütles Kivimägi ning lisas, et need summad pole nii suured, kui neid soovitakse näidata.
Tänasele riigikogu istungile on kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ning riigikontrolli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad.
Avalik instung on järelvaadatav.
Kokkuvõttes mingeid vastuseid ei tulnud. Poliitikud küsisid riigikontrolli ülevaate kohta täpsustavaid-selgitavaid küsimusi.
RB projekti lõplik saatus otsustatakse riigikogus, kui saadikud hääletavad RB lepingu ratifitseerimise poolt või vastu. Kui lepinguga ollakse nõus, tuleb Eestil RB-ga lõpuni minna. Kui seda ei tehta, ei tule raudteed üldse.
Ligi: me ei arutanud RB vajalikkust, vaid selle õiguslikkust.
Olgo: kui projekt läheb kallimaks, siis EL-i rahad ei tule sellega kaasa. See on omafinantseering.
Karis: RB on geopoliitiline projekt.
Põlluaas: numbrid on laest võetud, reisijate ja kaubaveo arv. Kas ei peaks selle poolega ka tegelema?
Karis on mõttekas nõus. "Ei ole keeruline numbreid läbi mängida."
Henn Põlluaas: tegelikult on riigikogu protsessist välja jäetud. Keegi ei hakkaks maja ehitama, kui ei teaks omaosalust.
Sults: Hankeid ole tehtud, numbrid on hinnangulised. Tuleks panna lagi, milleni ollaks valmis maksma.
Küsimus on siiski õhus, mida tehakse siis, kui Euroopa Liit ei anna raha, et RB ehitada? Jutt puudutab toetusi alates 2021. aastast.
Ligi: vaja on aru saada, millised on õiguslikud ja majanduslikud riskid.
Kivimägi: kui lepingut ei ratifitseerita, ei tule RB-d, kuid tulevad muud tagajärjed.
Õiguskantsler: kui riigikogu otsustab lepingu ratifitseerida, tulevad Eestile kohustused ehk järgnevaid lepinguid tuleb täita.
Toomas Kivimägi: RB infrastruktuur on pikas perspektiivis isetasuv.
Esimesel 4–5 aastal tuleb riikidel peale maksta 28–29 miljonit, ehk Eestil kuni 10 miljonit. Vedajale eraldi peale maksta ei tule.
Ligi: Euroopa rahad kaovad siis, kui RB hakkab minema.
Märt Sults ja Jürgen Ligi vaidlevad projekti ja lepingu üle. Sultsi sõnul alustas seda Ligi. Ligi pole väitega nõus.
Detailidesse pole mindud, kuid kinnitati, et tulevikus kaasrahastamise probleemi ei tule.
Ligi huvitab, kuidas mõjutab RB struktuurset tasakaalu.
CEF ühisprojektide rahastamine on RB osas olnud 19.11.2015 ja 15.11.2016. CEF3 leping peaks tulema suvel.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei ole vastuseid lihtsatele küsimustele, nagu kes tellib asjad, kes otsustab maksmise, kust tuleb selleks raha?
Riigikontroll hinnangul tuleks esitada tegevuskava juhuks, kui projekt lähebki kallimaks.
Selgusetu on see, mis saab siis, kui RB projekt läheb oodatust kallimaks?
Riigikontroll juhib tähelepanu sellele, et pole selge, kui suure rahalise kohustuse Eesti võtab.
Riigkontroll ei ütle lepingu ratifisteerimise kohta midagi, kuid toob välja: riikidevahelise (Eesti, Läti, Leedu) kokkuleppe ratifitseerimata jätmisega suureneb risk, et RB projekt jääb pooleli.
Riigkontrolli peakontrolör Tarmo Olgo kaardistab Rail Baltica (RB) projekti.
Riigikontrolli Alar Karise sõnul ei ole kõik poliitikud projektiga detailselt kursis.
Tasuvushinnanguid riigikontroll ei teinud.
Inimesed on kogunemas. On kuulda, et inimesed ei tunne kella ning hilinevad.
16 KOMMENTAARI
Sisuturundus
Operaator tuleb saksast ja kogu opereerimistasu sinna. meile jääb taristu ja kohustus seda korras hoida. Meie k...