Eesti uudised

GALERII | Haabersti ringristmiku ümber käiv puuraie ajab mõne kohaliku nutma (50)

Maarit Stepanov, 26. mai 2017, 19:53
Foto: Teet Malsroos
Tallinna Haabersti ringristmiku ümberehitustöödega kaasnev on ehmatanud kohalikke: Paldiski maantee äärsete majade eest on kadunud puud ning raietööde järg on jõudmas paarisaja aasta vanuse leinapajuni. Projekti teinud firma juht ütleb, et planeeringuga on püütud säilitada võimalikult palju puid.

Paksu teeäärse leinapaju juures istuvad maharaiutud puunottide otsas Mati ja Ivo. Nad annavad mõista, et palkidel istumine on nende hääletu protest raietööde vastu ja usuvad, et ehk nii suudavad nad päästa mootorsae eest vana ja väärikana mõjuva paju. “Üks vanahärra tuli ja ütles, et enne, kui läheb puu, paneb tema siia silmuse ja läheb ise…” ütleb vaikselt Mati. Juba saetud puude kändudel on leina- ja teeküünlad.

SÕNATU PROTEST: Mati istub vana paju läheduses ja loodab, et see ei kao.Foto: Teet Malsroos

Samal teemal

Puu jääb raiealasse, rajatava tee alale. Nimelt on Haaberstis alustatud töid, et praegune ringristmik asendada fooridega turboristmikuga. Paldiski maantee äärde jäävate majade eest hakkab kulgema viadukt, mis lubab Tallinna ja Keila vahel sõitvatel inimestel vältida liiklussõlme sisenemist.

Praegu veel seisva paksu paju kõrval jalutab vanem meesterahvas, sirutab puu oksani ja puudutab selle lehti. “See on ilus puu!” ütleb ta ja nendib, et puud, mis jäävad teele ette, võetakse maha niikuinii. “Nad võiks teisele poole teed teha! Seal vaba [ruumi] küll! Poe parkla saaks maja kõrvale panna, seal ruumi küll!” jääb ta mõtlema. “Eks insenerid teavad, mis nad teevad. Kahju küll, jah!” ütleb ta oma vaiksel häälel ja jalutab edasi.

Eemal ragistab saega oksi Aavo, kes ei varja, et mõistab kohalike trotsi. “Mul oleks samasugune reaktsioon, kui ma siin elaksin,” poetab ta, et saab igapäevaselt sõimata. “Üks vanem härra käis eile ümber puu, tegi sellest pilti: tema tegi kunagi selle puu külge oma lastele kiige – 20 aastat tagasi,” osutab ta taamal olevale leinapajule. “Läks minema, endal silmad olid täitsa märjad. Mul tõmbas samamoodi niimoodi…”

Mujale tema sõnul aga teed teha ei saa: ta teab öelda, et teisel pool teed on liiga märg, liiga soine. “Spetsialistid mõõdavad – ega mina ei tea, mis asjad siin mängus on,” lisab ta siis, ega tea, mitu puud tuleb tal ühes töökaaslastega kokku maha võtta, sest tema jälgib vaid märgistusi. “Osad [puud] pidid nad ümber istutama – ma ei tea, ma pole näinud, aga eile telekas ütles,” tõmbab ta suu muigele.

Üks kõvemaid sõnavõtjaid puuraie vastu on seni olnud Norrast pärit Vegard. Ta teab, et maharaiutud puude asemele istutatakse uusi, kuid ei mõsta selle mõtet, sest uued taimed hakkavad teeäärseid elanikke müra ja tolmu eest kaitsma alles aastate pärast. “Ning asi ei ole ainult tolmus ja liiklusmüras, aga ka visuaalses risustamises: sa näed kogu aeg aknast mööduvaid autosid. Kõik see tekitab inimestes stressi,” ütleb ta ja selgitab, et teed oleks saanud planeerida ka nii, et rohelus oleks säilinud. “Väiksema tee oleks võinud tuua majadele lähemale ja puud oleksid võinud jääda sillale mineva tee ja väiksema tee vahele,” pakub ta välja ühe võimaliku variandi.

Maha võetakse linnupesadega puid

“Neil on luba raiuda maha 785 puud,” teab mees. “Nad võtavad maha ühtlasi linnupesadega puid.” Selle tõestuseks on tal lemmikloomadele mõeldud transpordikarbiga kaasas väike varesepoeg, kelle ta leidis langetatud puu kõrvalt neljapäeva hommikul. “Ja nüüd on see siin ja ma hoolitsen tema eest - tema vanemad lasti päev varem juba maha,” teab ta arvata, et keegi lasi linnu vanemad maha, et muuta pesadega puude raiumist seaduslikumaks, sest Keskkonnaamet oli keelanud raiuda pesadega puid.

“Tõenäoliselt eemaldati linnuvanemad ka teiste pesade juurest. Selline lindude eemaldamine on ebaseaduslik, otseloomulikult,” ütleb Vegard nördinult. Ta lisab, et ellujäänud varese eest aitab tal hoolitseda ornitoloogist tuttav. Mõned minutid hiljem leiab ta taamal oleva puutüve alt teise varese: õrnalt tõstab mees lömastatud peaga tiivulise kilekotti.

VEGARD JA PÄÄSTETUD VARES: Vegard usub, et teed oleks saanud planeerida suuremat raiet korraldamata.Foto: Teet Malsroos

Keskkonnaamet kogu reedese päeva jooksul Õhtulehe poolt saadetud kirjalikele küsimustele ei vasta. Detailplaneeringu koostanud ettevõtte K-projekt juhataja Rein Annusver nendib, et kuni esmaspäevani ta detailplaneeringule ligi ei pääse, seega ei oska ta praegu kõigile esitatud küsimustele vastata. Ta teab aga öelda, et kõnealusel teelõigul tuleb puid küll maha võtta, aga lisab, siis et veel rohkem istutatakse neid pärast veel juurde. “Kuidas teed laiendada, kui puid maha ei võta?” pärib Annusver, kui küsida, miks on vaja raiuda nii palju puid. “Kõik puud, mis on võimalik vähegi alles jätta ja omavad mingit väärtust, oleme me alles jätnud. Siin käib väga tõsine koostöö Tallinna Keskkonnaametiga, kes ükshaaval kõiki neid puid vaatab: mida ta lubab maha võtta, mida ta ei luba maha võtta. See on väga selgelt reglementeeritud, kuidas me käituma peame sellistes kohtades,” kommenteerib Annusver.

Ta selgitab, et teisele poole, kortermajadest ja tänaseks raiutud puudest eemale teed rajada ei saa: “Väga palju K-Rauta [ehituspoe] poole ei annagi minna, sest seal on Õismäe peakanalisatsiooni survetorud ja ega me nende peale ka minna ei saa,” ütleb Annusver ja lisab, et takistuseks saavad ka erakinnistud. “Ega me neile ka teega minna ei saa: see on Paldiski maantee teekoridor ja ta [tee] on täpselt Paldiski maantee teekoridori peale projekteeritud ja ta on ajast aega selline see lahendus olnud. Seal ei ole mitte midagi muudetud.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee