Eesti uudised

Hiigeltaieste heitlik saatus – mõni laos, mõni nähtaval (2)

Asso Ladva, 26. mai 2017 17:11
Kunagise restoran Volga kaunis klaaslagi on praegu alla võetud, kuid tuleb muinsuskaitse nõudmisel tagasi panna.Foto: ALDO LUUD
Tarvase pannoo Tartus, Sakala keskuse vitraažid Tallinnas – Eestis ei ole palju hiiglaslikke tervet majaosa ehtinud kunstiteoseid, kuid mitu neist on pidanud koos peremeeshoonega inimeste silma alt lahkuma. Muinsuskaitsjate teada on nii suuri säilitamist vajavaid taieseid siiski vaid üksikuid.

Tallinnas nõukogude ajal Karla katedraalina tuntud ja hiljem Sakala keskuse nime kandnud peohoone jalutussaali kaunistas Rait Präätsa vitraaž. Sakala keskusest jäidki järgi ainult vestibüül ja vitraaž, ülejäänu lammutati maha ja samal kohal troonib nüüd Solarise keskus.

„Eelmise aasta lõpus võeti vitraaž maha, seal remonditi kontoriruume,“ räägib Tallinna linnavalitsuse kunstimälestiste peaspetsialist Eero Kangor. „Vitraaž seisis vahepeal laos, kuid tänavu kevadel sai ta täpselt samale kohale tagasi.“

Sakala keskuse vitraaž on mitu korda ära käinud, kuid on seni alati tagasi tulnud. Foto: Kaido Haagen

Tartus mõne aasta eest Tartus restaureeritud Athena maja ei ole õnneliku saatusega paik. Toitlustusasutused seal pikemaks ajaks püsima ei jää ja pärast ümberehitust ööklubi Tempo tarvis kadus restoranisaali lage kaunistanud Jaan Puustusmaa klaasist kunstiteos. Tartu linna kultuuriväärtuste vanemspetsialist Egle Tamm räägib, et omaniku sõnul olid klaaslae kinnitused kahtlased ja see oleks alla võetud ka ilma remondita, sest oli muutunud ohtlikuks. „Klaaslagi on sealsamas hoones ladustatud,“ ütles Tamm. „Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb omanikul see tagasi panna.“

Tartu vana kaubamaja hoones asunud restorani Tarvas pannoo. Foto: ERM

Tartlastele tuntud pannoo, mis kaunistas praeguse Kvartali kaubanduskeskuse kohal asunud restorani Tarvas sisemust, nii hästi läinud ei ole. Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektori Inga Raudvassari sõnul sai pannoo unikaalse tehnoloogia abil lahti võetud ja esialgse plaani järgi pidi leidma koha tulevases Kvartali keskuses.

Fotomeenutus kolme aasta tagant. Elmar Kitse pannoo on lammutamisele minevast Tartu kaubamajast maha võetud, ära pakitud ja läheb muuseumi hoidlasse. Foto: Aldo Luud

Ehituse käigus aga plaanid muutusid ja pannoole kohta ei leitud. Kvartali keskuse ehitaja annetas kastidesse ladustatud pannoo Eesti Rahva Muuseumile.

„See seisab praegu pakituna ERMi hoidlas,“ ütleb Raudvassar. „Ootab juhust ja paremaid aegu, et kuskil ta jälle üles pandaks.“

Et pannoo lahtilõikamise ja uuesti ülespanemise tehnoloogia on kõlbulik, seda tõestasid Eesti Kunstiakadeemia inimesed Vana-Võidus. Viljandi Ühendatud Kutseõppeasutuste hoonete ümberehitamise käigus lammutati maha Vana-Võidu mõisahäärberile nõukogude ajal lisatud juurdeehitus. Seal asunud Elmar Kitse pannoo võeti seina küljest lahti ning pandi üles taastatud vanasse karjakastelli.

Elmar Kitse pannoo „Kolm õde“ kolis nõukogudeaegselt seinalt 19. sajandist pärit karjakastelli seinale. Foto: Joel Leis/Eesti Kunstiakadeemia

Lisaks Tarvase pannoole, mille autoriks samuti Elmar Kits, ootavad ülespanemist seinamaalid juba aastaid tagasi lammutatud Eesti Kunstiakadeemia peahoonest. Tõsi, mõõtude poolest jäävad nad Elmar Kitse teostele tublisti alla.

„Ega selliseid teoseid palju ei ole,“ räägib Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar. „Tavaliselt käiakse iga hoonet eraldi vaatamas. Arutatakse, mis on väärt säilitamist ja kui on vaja säilitada, siis kuidas seda teha.“

„Näiteks seinamaalingud võivad jääda ka täiesti puutumatuna, nende ette ehitatakse uus sein,“ tutvustab Raudvassar üht kõige lihtsamat säilitamisviisi. „Omanik ja muinsuskaitsjad teavad, et maaling on selle seina taga, olude muutudes võib selle restaureerida ja taas välja tuua.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee