Foto: MATI HIIS
Õhtuleht.ee 25. mai 2017 07:24
Eesti keeleseisundi värske uuringu kohaselt on eesti keele staatus tugevam kui kunagi varem, kuid tähelepanu tuleb pöörata selle võimalustele ja arendamisele. Seda näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnas, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnades ning väliseesti hargmaistes ja väiksemates kogukondades.

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring sõnumi, et peaksime senisest rohkem rääkima heakeelsusest ja eesti keele võimalustest, mitte ohustatusest. „Eesti keel on ressurss, mitte kaitsepositsioonil kindlus,“ ütles Kärtner. „Kaitsepositsioon ei kasvata eesti keele kõnelejate arvu ega suurenda selle väärtust. Kui näeme keelt võimalusena, siis võidavad sellest nii eesti keelt emakeelena kui teise keelena kõnelejad.“

Kärtner lisas, et intensiivsete keelekontaktide tõttu muutub keel, peamiselt sõnavara, kiiresti, ning keeleteadlastel tuleb kohaneda rahvusvahelistumise ja ühiskonna muutumisega. „Olulised võtmesõnad on tasakaal ja otstarbekus, näiteks tuleb leida kõrghariduses ja teaduses tasakaalumoment eesti ja inglise keele vahel ning koolitundides eesti keelt õpetades aine- ja õpilaskesksuse vahel. Keeletaristu ja -tehnoloogia arendamisel saab ja tuleb suurendada kasutajasõbralikkust.“

Eesti keele tugevuse kinnituseks on ka selle riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Samas leidub piirkondi ja valdkondi, kus eesti keele positsioon on haavatavam, näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnad, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad ning väliseesti hargmaised ja väiksemad kogukonnad.

Intervjuudest tõstatus Eesti muukeelsete lapsevanemate mure, et eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega, milles nähakse keeleõppe edukuse pärssijat.

Üha aktuaalsemaks muutub mitmekeelsus, seda peaks soosima ja pakkuma rohkem tuge mitmekeelsete laste vanematele. Nõustamist vajavad nii vene emakeelega laste vanemad kui ka väljaspool Eestit elavad emad-isad, kes soovivad oma laste eesti keele oskust säilitada ja arendada, samuti uus-sisserändajad ning pered, kus kasutatakse paralleelselt mitut keelt.

Parandada saab valmisolekut õpetada eesti keelt uus-sisserändajatele: oluline on keelekursuste tõhusus, kättesaadavus, paindlikkus ning vastavus õppija vajadustele. Keelehariduse üks oluline osa on ka kasvatada tolerantsust eesti keelt teistmoodi rääkivate inimeste ja lugupidamist teiste keelte vastu.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine on vajalik, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele. Oskussõnavara läbimõeldud kohandamine on võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad ingliskeelestuksid ning sestap on oluline jätkuvalt panustada terminitöösse.

Taustainfo

  • Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatuse, maine, õppe, uurimise ja arendamise olukord Eestis. Uuringu läbiviimisel võeti arvesse keelevaldkonna seniseid uuringuid, strateegiate ja arengukavade rakendamisega seotud kogemusi, statistikat, seireid, lisaks viidi läbi intervjuud.
  • Uuring on aluseks loodavale Eesti keelestrateegiale aastateks 2018-2027.
  • Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.

Samal teemal

Kommentaarid  (4)

Konnakulles 25. mai 2017 10:55
Tallinnas ringi käies oledki nagu inglismaal enamus asutusi ja kauplusi on ingliskeelsete nimedega
täpselt nii 25. mai 2017 10:16
Mis eesti keele kaitsmisest saab rääkida, kui on kohustuslik kaitsta dok töö inglise keeles? Kui tipp- kõrgharidus muutub võõrkeelseks, siis oleme varsti tagasi ajas, mil kõrgharidust antigi ainult võõrkeeles ja eestikeelsed olid kuulutatud nii rumalateks, et nad polevat võimelisedki õppima. Raske probleem kahtlemata, sest retsensente, oponente paljude erialade kaitsmiseks omalt maalt ei leia. See on probleem, millega HM pole tegelenudki.
Nõuka ajal oli lihtne, ses mõttes, et kõik olid oma sisimas vene keele vastu, olgugi, et ka toona paljud tööd kaitsti vene keeles. Praegune suund on aga see, et tippteadlased võtavadki inglise keelt justkui ülivajalikku oskust. Nt toimub doktorikool inglise keelsena. Õpetatakse teadusartiklite kirjutamist - nii loengud kui ainetöö on inglise keelsed. Sama nõue ka teadusartiklite retsenseerimise ja kokkuvõtete tegemise õpetamisel. Arvestus tehakse ainult inglise keelsena.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS