Eesti uudised

Uuring: suhtumine homoseksuaalidesse on läinud positiivsemaks (30)

Maarit Stepanov, 23. mai 2017, 15:24
SUHTUMISE MUUTUS: Turu-Uuringute aktisaseltsi uuringujuhi Liis Grünbergi(pildil vasakul) sõnul näitab uuring, et eestlaste suhtumine homoseksuaalidesse on varasemast positiivsem. Temast paremal on Eesti Inimõiguste keskuse juht Kari Käsper ja Eesti LGBT ühingu tegevjuht Kristen Rannaääre. Foto: Alar Truu
Inimõiguste keskus ja Turu-uuringute AS tutvustasid täna seni mahukaima LGBT-teemalise uuringu tulemusi, mille kohaselt on võrreldes varasemate aastatega inimeste suhtumine homoseksuaalidesse paranenud. Sealjuures selgub, et homoseksuaalidesse suhtuvad positiivsemalt just nooremad ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed.

Turu-uuringute ASi uuringujuht Liis Grünberg kirjeldas, et tulemuste kohaselt on homoseksuaalidega kokku puutunud pea iga neljas eestlane ning varasemate uuringutega võrreldes on kokkupuuted 6 protsendi võrra kasvanud. "Kasvanud on ta peamiselt just nende arvelt, kes on avalikult tunnistanud, et nad on homoseksuaalsed: eelnevatel kordadel on nende arv olnud oluliselt väiksem," selgitas Grünberg.

Samal teemal

"Ka homoseksuaalsuse vastuvõetavus on kasvanud: seitse protsenti. Pea samavõrd kui paljud inimesed on tuvastanud, et nende tutvusringkonnas mõni homoseksuaalne inimene on," jätkas Grünberg. Uuringust tuleb aga tema sõnul välja, et ühiskonna suhtumist homoseksuaalsusesse peetakse tervikuna vähem sallivaks, kui see tegelikult on. "Sellele vaatamata peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks 41 protsenti ja vastuvõetamatuks peavad seda 52 protsenti elanikkonnast. Seitsmel protsendil puudub arvamus või nad ei taha seda avaldada."

Arvamus eristub vastaja vanuse ja suhtluskeele poolest

Grünberg selgitas, et kui eestikeelses elanikkonnas on homoseksuaalsust vastuvõetavaks pidavaid inimesi 5 protsenti enam kui vastuvõetamatuks pidajaid, siis muukeelse elanikkonna seas on selges ülekaalus arvamus, et homoseksuaalsus on vastuvõetamatu. Et homoseksuaalsus on vastuvõetamatu, arvas kolm neljandikku muukeelsest elanikkonnast.

"Vanusegruppide lõikes on näha, et mida noorem inimene on, seda enam ta arvab, et homoseksuaalsus on vastuvõetav," jätkas Grünberg. "Veel eristub, et homoseksuaalsus on vastuvõetavam kõrgemalt haritute, kõrgema sissetulekuga gruppi kuuluvate ja sotsiaalselt kõrgemal positsioonil töötavate inimeste seas."

Põhjustest, miks homoseksuaalsus on vastuvõetamatu, domineeris enim arvamus, et see on ebanormaalne ja ebameeldiv. Nii arvas 21 protsenti inimestest. Teisele kohale jäi põhjendus, et homoseksuaalsus on loomu ja looduse vastane ja ebatraditsiooniline. Nii arvas 17 protsenti inimestest. Grünberg lisas, et seekordsel küsitlusel jättis oma arvamuse põhjendamata suurem hulk vastajaid kui eelneval korral ning oma arvamust ei oska põhjendada peamiselt noored ja muukeelsed elanikud.

Grünbergi sõnul ei tunta aga enam nii suurt ebamugavust mõeldes olukorrale, kus laps läheb mängima peresse, kus vanemad on homoseksuaalsed; või situatsioonile, kus seltskonnas viibib lesbi või gei. "Kõige suurema hüppe on teinud suhtumine sellesse, kui oma laps ütleks, et ta on homoseksuaalne," lisas Grünberg. Ta tõdes aga siiski, et eestlaste ja muukeelse elanikkonna suhtumise vahel laiutavad käärid: kui eestlaste suhtumine homoseksuaalidesse on muutunud positiivsemaks, siis muukeelse elanikkonna suhtumine on jäänud aastate lõikes suhteliselt samale tasemele.

Kooseluseaduse kohta ühtset arvamust pole

Uuringus osalejatelt küsiti ka suhtumist homoseksuaalide õigustesse. "Ka siin saab välja tuua väiteid, mille puhul on nõustujaid rohkem," selgitas Grünberg ja tõi näite, et arvamusega, mille kohaselt peaksid geid ja lesbid olema diskrimineerimisega kaitstud lisaks töövaldkonnale ka hariduses, tervishoius ja kaupade ja teenuste kättesaadavuses, nõustus 58 protsenti vastajatest. Väitega polnud nõus 31 protsenti vastajatest. "Ja üldiselt ollakse ka arvamusel, et abielu lubamine samast soost elukaaslaste vahel vähendaks traditsioonilise abielu väärtust: sellega nõustujaid on 51 protsenti ja mittenõustujaid 38," lisas ta. Enam-vähem võrdselt jagunes arvamus homoseksuaalsete õiguse kohta registreerida oma kooselu kooseluseaduse põhjal. Et homoseksuaalsetel võiks olla see õigus, arvatakse varasemast rohkem.

"Ka siin on endiselt väga tugevalt eestlaste ja mitteeestlaste vastandumine: kui eestlaste seas on nii kooseluseaduse kui ka abiellumise poolt peaaegu pool [vastanutest], siis mitteeestalste puhul on kummagagi nõustujaid vaid 20 protsenti," kommenteeris Grünberg.

Eesti Inimõiguste keskuse tegevjuht Kari Käsper selgitas, et tänavune põhjalik uuring oli juba kolmas omataoline. "On heameel, et sallivus on kasvanud: see näitab, et inimõiguste olukord liigub Eestis vaikselt paremuse suunas ja see on iseenesest tore," kommenteeris ta ja lisas hiljem: "Ma arvan, et miks need tulemused on paremad, on ikkagi kooselu seadus, sest see on andnud võimaluse nendest teemadest rääkida, arutada ja seeläbi sallivust kasvatada."

Käsperi arvates tulenevad suured erinevused eesti keelt emakeelena kõnelevate ja muukeelsete vahel tõenäoliselt erinevast meediaruumist. "Nagu me teame, on Venemaal homoseksuaalsusesse suhtumine ka riigi tasemel üha negatiivsemaks muutnud ja paraku mõjutab see ka meil Eestis elava venekeelse vähemuse hoiakuid," kommenteeris ta, mispeale lisas Liis Grünberg, et venekeelsete elanike hoiakute taga võivad olla ka religioossed põhjused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee