Eesti uudised

Naisajateenija vastuseks Mikkole: "Seksism Eesti kaitseväes on müüt, meil pole eritingimusi ega sõduriromantikat!" (75)

Gerly Mägi, 23. mai 2017, 09:06
Foto: Erakogu
"Ringlemas on palju valearusaamu naistest ajateenistuses," räägib viiendat kuud kaitseväes aega teeniv neiu, kelle sõnul arvatakse ikka ja jälle, et naistele kehtivad teistsugused reeglid või neisse suhtutakse meestest halvemini.

Riigikaitsekomisjoni liige Marianne Mikko kirjutas eile, et Eesti neidusid peletab ajateenistusse asumast seksism, mida kaitseväes olla rohkem, kui arvatagi oskame. Samuti sõnas ta, et neidudega ei taheta või ei osata ajateenistuses midagi peale hakata.

Samal teemal

Viru jalaväepataljonis vabatahtlikult aega teeniv reamees Maria Abel peab riigikogulase väiteid levinud müüdiks. "Olen ajateenistuses olnud nüüdseks peaaegu viis kuud ja julgen väita, et mingit seksismi, kohmetust ja erikohtlemist ei eksisteeri. Meid võeti väeosas väga hästi vastu!"

Maria hinnangul suhtuvad tegevväelased naistesse väga lugupidavalt. "Nad annavad endast alati maksimumi, et naistel oleks kaitseväes hea, kuid nende käitumisest ei saa kuidagi välja lugeda seda, et nad püüaksid rakendada meie puhul mingitki erikohtlemist," on Maria veendunud.

Neiu sõnul on kaitseväes naisajateenijate teema üles kerkinud üksikutel kordadel. Ühte neist kordadest mäletab ta eriti hästi. "Olime rühmaga ühel külmal märtsikuu ööl Sirgala metsalaagris enne kiirrännakut. Kogu rühm oli meie käitumise pärast üles rivistatud ning lisaks paarile kurjale sõnale võeti teemaks ka naised," kirjeldab ta, kuidas paari ajateenija eksimus võib tähendada karistust tervele rühmale. Ka siis, kui käsu on jätnud täitmata noormehed, ei kergendata naisajateenijate ühisvastutuse kohustust.

"Minu arust oli sel leitnandil õigus, kui ta ütles, et ühelegi naisele, kes on tulnud kaitseväkke ning on võtnud omale hoiaku, et mehed on kohustatud teda aitama – tema eest seljakotti tassima või arvab, et on vabastatud ebameeldivatest ülesannetest –, ei ole siin kohta."

Abituse kuvandi on naisajateenijad kummutanud, kuna teevad nii mõneski ülesandes meestele silmad ette. "Meid usaldatakse rohkem ja peetakse tihti kohusetundlikumateks," räägib Maria ning toob näite, et aeg-ajalt tuleb tal noormehi korrale kutsuda, kui nad enda järelt koristada ei viitsi. 

"Väga suur osa naisajateenijaid on tohutult teotahtelised ning saavad kõigega väga hästi hakkama, sageli isegi paremini kui mõni mees." Vahel tuleb ette ka neid ülesandeid, millega naised võib-olla nii hästi hakkama ei saa, kuid Maria sõnul motiveerib see neid rohkem pingutama.

"Sellised naised ongi kujundanud tegevväelaste positiivse hoiaku naisajateenijate suhtes. Saame aega teenida täpselt samades tingimustes, ilma igasuguse diskrimineerimiseta, nii nagu teevad seda mehed. Meile on loodud kõik eeldused selleks," räägib ta.

Kaitsevägi pole kosjakontor

Maria sõnul on ta palju pidanud tuttavate küsimustele vastama, kas mõni noormees on talle ajateenistuses ka lähenemiskatseid teinud. "Minul ei ole veel kordagi sellist olukorda tekkinud. Meil lihtsalt kujunes see esimesest päevast välja nii, et mina olen osa neist ning pigem õe eest. Sellest piirist ei ole ükski ajateenija veel kordagi üle astunud," ütleb neiu kindlalt.

Samas tunnistab ta, et teiste väeosade sõdurite seas tekitavad naisajateenijad alati esialgu elevust. "Me lihtsalt oleme põnev nähtus, kellega on tingimata vaja juttu ajada. Aga ka nemad saavad kiiresti aru, et kaitsevägi ei ole mingi kosjakontor ja suur osa naisi ei tule siia sõduriromantikat otsima," räägib Maria. 

Ometi esineb ka sel puhul erandeid. "Kurbusega peab küll tõdema, et mõni neiu on just sel eesmärgil kaitseväkke tulnud. Õnneks ei püsi selliste huvidega neiud siin kaua, sest kaitsevägi nõuab lisaks kõigele muule igapäevast füüsilist ja vaimset pingutust," annab Maria vihje ühest põhjusest, miks jaanuaris alustanud viiest naisajateenijast on alles veel vaid kaks.

"Meessoost ajateenijad hoiavad väga naissoo esindajaid ning minu rühma noormehed on öelnud mitmel korral, et sooviksid, et naisi oleks rohkem kaitseväes," lausub ta.

Kas reamees on ikka mees?

Eestikeelsed sõjaväelised auastmed on üldiselt sooneutraalsed, ainsaks erandiks on reamees. Maria sõnul tekitas selle sõna kasutamine esialgu kohmetust. "Mis teha, eesti keeles lihtsalt on selline sõna. Ameeriklased kasutavad sõna private meie reamehe asemel ning see ei viita ei mehele ega naisele. Eestis alles kombatakse maad, kas ikka on sobilik öelda naisajateenijale reamees," räägib Maria. 

Kuid ei tema ega ka teised neiud ei pea sõnakasutust imelikuks ning nüüdseks on sellega harjunud ka teised ajateenijad. "Oleme tüdrukutega suutnud selgeks teha, et see sõna on meie jaoks täiesti aktsepteeritav ning me ei solvu ka selle peale, kui teatud suurusega üksuse kohta öeldakse lihtsalt mehed, näiteks "Võtke oma mehed kaasa ja mehitage lähikaitsepositsioonid!" 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee