Eesti uudised

Varsti kolivad Eesti veematkajad Lätti (40)

Asso Ladva, 18. mai 2017, 16:13
Veematk on tore, aga paadiga veele minek muutub Eestis järjest keerulisemaks.Foto: Aldo Luud
Kui endal kanuud või süsta pole, siis varsti saab organiseeritult minna paadimatkale ainult Lätisse. Eestis jääb järjest vähemaks neid veeäärseid kohti, kuhu ilma suure vaevata ligi pääseb ja paadi vette saab lasta.

Maanteeamet alustab suvel Põlva-Karisilla maantee korrastamist ja selle käigus oleks kinni pandud üks enim kasutatavaid Võhandu jõe veematkade alguspunkte. Tee-ehituse käigusplaani järgi oleks pärast remonditud Reo sild ja remondi järel oleks seal paatide veeskamine Võhandule kui mitte võimatuks, siis väga ohtlikuks muutunud.

Samal teemal

Matkakorraldaja Levo Tohva räägib, et Võhandu jõge kasutab kas omal käel või korraldajate vahendusel veematkadeks umbes 4000 inimest aastas. See ei oleks mitte ainult matkakorraldajate leib, mis sillaremondiga oleks ära võetud, lisaks kanuureisile ostavad matkajad piirkonnast ka majutust, toitlustust, meelelahutust, toidukaupu, bensiini ja muudki, ütleb Tohva.

Alles pärast Põlva maavanema sekkumist läks maanteeamet kompromissile ning Reo silla juures saab kanuudega vee peale minna ka pärast teeremondi lõppu. Tõsi, mingit parklat sinna ei tule, kuid paadi mahalaadimiseks saab auto peatada ja juurdepääs jõele säilib. Aga Tohva on veendunud, et ilma maavanemata poleks tee projekteerijad järele andnud.

Iga amet ajab oma rida

Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal selgitab, et„ rekonstrueerimise eesmärk on sõidumugavuse ja liiklusohutuse tagamine“. „Eraldi parkla rajamine veematkajate jaoks ei ole antud projekti eesmärgiks ega maanteeameti ülesandeks, seega veematkajate autode parkimisvõimalust Reo silla juures maanteeamet antud tee rekonstrueerimise käigus ei lahenda.“

„Ma ei teagi, kes peaks veematkajate huvide eest Eestis seisma,“ ütleb Põlva Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk. „Eks ta olekski kõikide koostöö. Meie arenduskeskusena saaksime abistada projektide ja rahastamise leidmisega, kohalik omavalitsus saaks kindlasti kaasa aidata, maanteeamet peaks võimaluste piires vastu tulema.“

Nii Narusk kui ka Tohva on ühte meelt selles, et kui veeleminek tehtaks Reo silla või ükskõik kus mujal raskeks, siis tooks see maanteeametile kaasa soovitust vastupidise tulemuse. Kui tee ääres peatuskohta ei ole, siis hakkavad paate vedavad autod peatuma otse sõiduteel ning matkahullud ukerdavad, paat kukil, läbi liikluse. „Seal, kus rahvas käib, sinna ta jääbki käima,“ seletab Narusk.

Lätis asjad paremad

„Maanteeamet on alati kohalike omavalitsuste ja piirkonna elanikega  head koostööd teinud ja püüdnud lisaks riigiteede ehitamisele näha suuremat pilti kogu piirkonnast ning võimalusel on riigiteede ja kohalike teede ehitamisel koostööd tehtud,“ sõnab Taal. „Veematkajate juurdepääs Võhandu jõele tuleb lahendada, kuid seda ei saa teha liiklusohutuse arvelt ja seda pole plaanis teha maantee rekonstrueerimise käigus.“

„Naabritel Lätis ja Soomes on suhtumine vastupidine,“ tõdeb palju reisinudTohva. „Naabrite teemeeste kultuuris kehtib arusaamine, et liikleja on valdavalt ka teeäärsete huviväärsuste ja teenuste tarbija -– kas puhkaja või kohalike asjade ajaja. Ja seepärast tuleb teede ristumispunktid jõgedega varustada teeäärsete parklate, mahasõitude, treppide ja taskutega piirete taga.“

„Teeäärsed puhkekohad peavad saama heakskiidu liiklusohutusega tegelevalt ametilt ja kohalikult omavalitsuselt,“ räägib Läti Kurzeme regiooni projektijuht Aiga Petkevica, kes koordineerib ka Eesti-Läti veeturismi ühisprojekti Riverways. „Sellised peatuskohad on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka veeturistidele ja kalameestele.“

„Kui selline koht juba eksisteerib, siis tavaliselt see uuendatakse koos maanteega,“ ütleb Petkevica. „Mulle ei meenu ühtegi juhust, kus teeäärne peatuskoht oleks maantee rekonstrueerimise käigus kadunud.“

Elu on ülereguleeritud

Rangelt detailideni reguleeritud elukorraldus tõmbab hinge kinni neilgi vähestel, kes Eesti äärealadel aktiivselt tegutsevad ja väljaspool suurlinnu midagi korda püüavad saata. 

Tohva sõnul töötab sillaümbruste sulgemine vastu mitmetele arengukavadele ja strateegiatele, mis taotlevad maapiirkondade ja loodusturismi arengut ja takistavad nende täitmist.

Eesti maanteeameti suhtumine kõneleb, et nende nägemuses on liikleja peamiselt suurlinnast suurlinna kihutaja, ütleb Tohva. Maanteeameti esindajad põhjendavad oma suhtumist lihtsalt: nemad jälgivad seadust ja kusagil pole öeldud, et maanteeamet peab ettevõtlusele kaasa aitama, võtab Tohva teema kokku.

„Ma olen ise ka riigiasutuses töötanud ja tean, et kui sulle on seadus ette pandud, siis sa pead seda täitma,“ möönab Põlvamaa Arenduskeskuse juht Hegri Narusk riigiametnike dilemmat.

40 KOMMENTAARI

e
Emma Keel 19. mai 2017, 00:03
Mida see Narusk jaurab selle Maanteeametiga, selmet oma Arenduskeskusega arendada suhteid kohalike maaomanikega, pakkuda neile võimalus parkla rajamiseks oma maale, arendada muude teenuste pakkumist jne ning seda ka rahastada Arenduskeskuse poolt nagu juhataja lahkelt lubab.
b
Brunn 18. mai 2017, 23:17
Saab paadiga viina tuua.
Loe kõiki (40)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee