Metsas liha valmistamiseks on eelkõige liha vaja. Selleks sobib kõige paremini summutiga vintpüss. Kui looduskaitsele vahele jääte, siis öelge, et tegelete laskespordiga ja sooritasite harjutust "jooksev metssiga". Sport on ka osa kultuurist ja kohus mõistab teid õigeks, nagu Kenderi.
Isegi metsavend Hirmus Ants hindas sooja toitu üle kõige. Metsavennal aega on. Kes on kaua metsas olnud, see teab, mis on väärt küpsetatud liha, soe puder ja kuum tee.
Jutt on nagu ulmefilmis ja tegevus alaskal. Annab soovituse ,kuidas metsas liha valmistada kuid siis hakkame plärama rühmavanemast-ülemast kes liha toob. Nii segast lihavalmistamis ulmejuttu võib lugeda raamatust "Klaabu kosmoses". Tuleb välja ,et tüki liha kärsatamiseks peab mässama terve päeva. Kirjanik unustas et kaks kuni kolm tundi kulub kivide otsimiseks ,millega auku vooderdada. Mulles ,siis õpetliku loo iva on? Kas ellujäämine ,metsas õppustel,kus küttida ei tohi(seega liha ju pole)?,või lihakäntsakaga metsa minna ja lolli mängida? Loo autor peaks tõesti mõned ööd metsas reaalselt nn."lihakäntsakat" töötlema ja alles siis mingi loba kokku kirjutama.
Lahtisel tulel (sh lõkkel) toidu valmistamine raiskab kütet. Ajaleht, mis teeb raievastast propagandat, ei tohiks ju ometi sellist puidu raiskamist promoda!