Eesti uudised

Haapsalus algas kohus naist süüdata ähvardanud pagulase üle (28)

Jaan Väljaots, 16. mai 2017, 15:04
SÜÜDI EI TUNNISTA: Kohtualune Samer Khtabi end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistaFoto: Arvo Tarmula
Haapsalus algas täna kinnine kohtuistung Süüriast põgenikuna Eestisse saabunud Samer Khtabi (27) üle, kes valas mullu novembris oma naise üle süttiva vedelikuga ja ähvardas põlema panna.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold täpsustas, et süüdistus on esitatud nii tapmisähvarduse, kehalise väärkohtlemise kui ka vägistamise paragrahvi järgi. Istung kuulutati kinniseks kannatanu kaitseks.

Samal teemal

Naise süütevedelikuga ülevalamine leidis aset 12. novembril Haapsalus peretüli käigus, kuhu jõudsid sekkuda pere tugiisik ja politsei. Väidetavalt oli armukadedusest tingitud kodune vägivald kestnud kauem.

Laiema avalikkuse ette jõudis informatsioon intsidendist ja pereisa vahistamisest 14. detsembril, kui EKRE saadik Henn Põlluaas riigikogus selle kohta siseministrile küsimuse esitas. "Väidetavalt sidus Haapsalus vahistatud pagulane hiljuti oma naise radiaatori külge, kallas ta üle süütevedelikuga ja ähvardas põlema panna. Avalikkust sellest millegipärast ei informeeritud," heitis Põlluaas riigivõimule ette topeltstandardeid.

Prokuratuur taunis juhtumist avalikult rääkimist. „Sellisest asjast ei tohiks üldse rääkida, sest see võib tunnistajaid mõjutada,” ütles toonane Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm. „Loevad lehest, et sidus kinni, ja pärast tunnistavadki, et sidus kinni, ise selgelt mäletamata, kust see info pärineb.” Nüüdseks on täpsustatud, et naise käed olid kinni teibitud ja mitte radiaatori külge.

Kui 30. detsembril sõlmis prokuratuur süüdistatavaga kokkuleppe, mille järgi oleks meest karistatud tingimisi aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega, siis 11. jaanuaril, mil kohus pidanuks kokkuleppe kinnitama, otsustas prokuratuur kokkuleppest loobuda. Kokkuleppest taganemine oli seotud vahepeal laekunud infoga, et mõne kuu pärast oleks lõppenud mehe esmase rahvusvahelise kaitse staatus, mille pikendamise taotluse oleks ta pidanud ise tegema. 

"Et tegu oli prokuratuuri ja Eesti õigusruumi jaoks esmakordse sellist tüüpi juhtumiga, ei saanud olla kindel, kuidas laheneb olukord siis, kui mees otsuse jõustumise ja karistuse kandma asumise vahel oma rahvusvahelise kaitse staatuse kaotab ja seda ei pikendata," selgitab Liivi Reinhold, et prokuratuuril oli alust arvata, et süüdistataval olnuks võimalus riigist lahkuda ning seega karistuse kandmisest kõrvale hoida. Seda arvesse võttes saatiski prokurör kriminaalasja kohtusse üldmenetluses.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee