ALATI KOOS: Perekond Muru iseloomustab ühtehoidvus ja teineteisega arvestamine. Suure perena ei jäeta kedagi kõrvale ja kõike tehakse alati koos. Foto: Stanislav Moškov
Kristiina Tilk 15. mai 2017 04:00
"Aasta suurpere on eriline perekond, nagu kipuvad olema kõik suurpered. Perekond, kelle hulgas on alles oma iseseisva tee alustajaid ja neid, kes on jõudnud oma pere loomiseni. Nad on tõeliselt õppiv pere," kirjeldab suurperepäeva patroon Urmas Vaino tiitli aasta suurpere 2017 võitjaid.

"Aasta suurpere on eriline perekond, nagu kipuvad olema kõik suurpered. Perekond, kelle hulgas on alles oma iseseisva tee alustajaid ja neid, kes on jõudnud oma pere loomiseni. Nad on tõeliselt õppiv pere," kirjeldab suurperepäeva patroon Urmas Vaino tiitli aasta suurpere 2017 võitjaid.

Tartust pärit perekond Muru on kaheksaliikmeline – peale ema ja isa sirgub peres viis last, kuid vanima poja abikaasagi on justkui oma laps. Ka möödunud nädalavahetusel, kui Tallinna loomaaias kuulutati välja aasta suurpere 2017, olid nad kohal ikka kaheksakesi.

Kui isa Toomas hakkas perekonda tutvustama, oli põnevil nii publik kui ka oma lapsed – kas isa ikka mäletab kõiki fakte ja teab nende järjekorda? Ja isa teadis! Rahvas plaksutas.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (6)

Meie pereelu on tänavu aasta kuidagi käest ära läinud,et suhtumine pole enam endine! 16. mai 2017 21:36
Pidasime peres tulevikuplaanide arutamist.Mulle räägiti ükspäev korraga elamisest ja haigusega edasi elamisest.Siis oli teemaks,et ma olen oma eluga läinud valele poolele.Ja inimesed kellega koos argipäeviti kokku puutun ei pidavatki olema normaalsed.No täitsa uskumatu,anna tõesti mulle abi ehk siis sos.Enne emadepäeva tehti mulle etteheiteid,et olen astunud ja läinud valesse ämbrisse.Inimene keda tunnen juba pikki aastaid ei pidavat ei minust ega oma eluga edasi jõudmisest hoolima.Ma peaksin ise teadma,mis mulle kõige olulisemad asjad elus on.Mitte keegi ei tohi teise inimese elu eest otsustada.Kuna me rääkisime sellest 20.detsembril 2002.aasta reedel enne keskööd,et me ei soovi mitte kellelegi halba saatust ega ebameeldivat tulevikku.Ja tundub,et seda ei mäleta peale minu mitte keegi.Siis rääkis ema emadepäeval nii: Ma ei tea et oleksin teile hea ema olnud".Pidin ütlema,et kuidas nii,et ei ole?.Kas sa siis tõesti ei mäleta,kui palju sa oled meid aidanud ja õpetanud? Tema ütles et ei mäleta! Siis hakkas kasuisa mõtlema ja arvama nii:Ei tea,kas olen teie heaks midagi teinud? Ja jälle,ei mäleta!Vähemalt on hea olnud see,et on läbi elatud nii häid kui ka raskeid hetki,mida ei olegi võimalik unustada.Noh hea küll,minusse on tegelikult pahatahtlikult suhtutud.Näiteks tuleb meelde see,et ema nähvas reedel 17.mail 2013.aastal nii vihaselt: Miks sa krahmad endale toitu liiga palju ette? Kellaaeg oli 17:27.Ema ajas oma viha minu peale välja,kui vend jäi roolis magama.See juhtus 16.aprillil neljapäeval õhtul kella 19:49-20:36 vahel 2009.astal.Kolm päeva hiljem 19.aprillil olin endast nii väljas,et läksin puukuuri taha puid laduma üksinda.Siis kell 17:21 vajus puuvirn mulle peale,mille kõrgus oli 2.meetrit ja 33.sendimeetrit pikk.Peas oli auk väga sügav nii,et oleksin peaaegu pimedaks jäänud.Kuid õnneks on kõik ok!Kuid tegelikult mul on kohe päris palju õnnelikke õnnetusi olnud,et ma kohe ei suudagi midagi ära unustada.Kasuisa on minu kuuldes kellelegi öelnud nii: Alati kui linnast maale külla tuleb,keerab kõik p***e.See juhtus kell 21:17 7,detsembril pühapäeval 2014.Seda ka et Võiksin oma näo ära keerata! Seda ütles ta 3.novembril kella 18:21 ajal esmaspäeval 2014.Kusjuures kõik kahetsevad seda,et üldse nii kahetsus väärselt meisse kui üksteisesse suhtusid.Nad andsid kõik oma vead niii mulle kui teistele andeks.No siis on ju tore.
```` 15. mai 2017 11:36
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS