Reis

Imeline Island tõmbab magnetina nii eestlasi kui kogu maailma  (8)

Geidi Raud, 13. mai 2017, 04:00
 Erakogu
Islandi külastatavus suurenes eelmisel aastal rohkem kui ühelgi teisel riigil – 37%. Samal aastal nutsin minagi õnnest koos tuhandete islandlastega Reykjaviki kesklinnas suurelt ekraanilt nende jalkameeskonna võitudele kaasa elades ning nautisin kuumavee allikas pikutades südaöist päikest.

Olen õnnega koos, et sattusin Islandile elama 2016. aasta suvel. Just siis tegid jalgpalliviikingid EM-il tule alla riikidele, kelle lüüasaamisest või viigist Islandiga Euroopa undki näha ei osanud ning samuti valisid islandlased pärast 20 aastat oma riigile uue presidendi.

 Vida Press

Kui suvel kohalikega turistihordidest juttu tegin, jäi läbi kumama arvamus, et külalised on teretulnud, kui nad austavad ja täidavad reegleid, mis aitavad islandlaste kauni maa ka tulevaste põlvede jaoks puhta ja ilusa hoida. Islandlased tahaks, et hea selfie nimel koos purskava geisriga ei astutaks üle piirete ning maapõue kuumusest keema läinud mudast lummatuna ei tehtaks jalajälgi sinna, kuhu sildid astuda ei luba. Ka muretsevad kohalikud sellepärast, et Islandi äärmuslikku kliimasse ja loodusimedesse ei suhtuta täie tõsidusega – on olnud mitmeid juhuseid, kui ilma õige varustuseta liustikule kondama läinud turistid kadunuks on jäänud või kui tohutud lained veepiirile liiga lähedal jalutanud turisti märga hauda on kandnud.

Kuna 2016. aasta suvi läheb ajalukku ka kui suvi, mil terve maailm püüdis populaarse nutimängu raames telefonidega Pokemone, meenub mulle seoses turistidega humoorikas tsitaat minu Islandi kolleegilt: “Paganama turistid! Tulevad meie maale ja püüavad meie Pokemone.”

Mida aga turistid ise arvavad – mis on põhjus, miks nad Islandile reisisid või reisida tahavad? Uurisin seda kolmelt kuulsalt eestlaselt, kelle südames elab Island kõige päiksepoolses toas.

 Vida Press

Reikop: Island on absoluutne pärl

Reisikirest nakatunud teleajakirjanik Marko Reikop on läbi käinud kõik Euroopa riigid peale Islandi ja Molvoda. Viimasesse plaanib ta reisida selle aasta suvel või sügisel. “Ilmselt pole seal küll üle paari tunni midagi teha,” viskab ta nalja.

Kuid Islandit tahab mees jätta oma Euroopa ringreisi-torti kaunistavaks kirsiks. “See on absoluutne pärl, kus oma Euroopa reisidele punkt panna,” on Reikop kindel.

Küll ei tea mees veel, millal saabub see päev, mil tema jalg Islandi vulkaanidest ja liustikest ääristatud maagilist pinnast puudutab. “Siin tuleb arvestada, et Islandil pole ainult mitte väga halb kliima, aga ka kõik on väga kallis. Võib-olla kui ma kunagi uuesti Ameerikasse lendan, siis valin lennu, mis vahemaandub Islandil. Aga seni, kuni ma seal käinud pole, on mul üks eluunistus täitmata. Kõiki unistusi ei peagi korraga realiseerima.”

 Erakogu

Kuigi Reikop pole Islandil käinud, siis on tal selle muinasjutumaaga väga eriline ja võib öelda, et lausa muinasjutuline kokkupuude. “Kui ma puhkasin 5-6 aastat tagasi Tais ja võtsin rannaliival päikest, siis täiesti ootamatult tekkis vestlus võõra inimesega, kes minu kõrval päevitas,” meenutab Reikop.

Võõras oli temalt pärinud, mis keelt ta räägib ning kust ta pärit on. Kui Reikop temalt sama küsis, tuli välja, et tegemist oli islandlasega. “Ma tunnen ühte islandlast ja ma sain temaga tuttavaks Tais,” ütleb Reikop muiates.

Aga sellega veel see lugu ei lõppenud. “Hiljem jutu käigus selgus, et tema on Islandi ringhäälingus Eurovisoni kommentaator. Ja mina ütlesin talle, et mina olen Eesti oma.”

Nii saidki Marko Reikop ja Felix Bergsson sõpradeks. “Olen teda mitu korda Eurovisionil näinud,” kinnitab Reikop.

Kui võtan Islandi ringhäälingu töötaja Felix Bergssoniga (50) ühendust, on ta meeldivalt üllatunud ning rõõmuga nõus Marko Reikopiga tutvumist meenutama. “Ma heitsin just ühele kaunile Pattaya rannale pikali, kui minu pilk jäi pidama minust paremal päevitunud mehele. Välimuse järgi võis arvata, et ta on pärit Põhja-Euroopast ning mulle tundus, et ma olen teda varem kusagil näinud,” räägib Bergsson.

Kui islandlane Reikopiga juttu tegi, ei olevat meie telemees algul vestlusest võõraga eriti huvitatud olnud. “Ta nautis päikest ja ilmselgelt ei tahtnud ta rääkida mingi veidra mehega Islandilt,” naerab Bergsson.

 Vida Press

Vaatamata põhjamaisele tagasihoidlikusele leiti aga siiski aegamööda ühiseid jututeemasid. “Kui ma sain teada, et ta on eestlane, siis seda enam tahtsin ma temaga vestelda. Ma armastan Eestit! Me hakkasime rääkima reisimisest ja tema meediatööst, kui ma mõistsin äkitselt, et ma tean, kust ma seda meest varem näinud olen – Eurovisionil! See oli nii naljakas hetk. Me saime koheselt headeks sõpradeks,” rõõmustab Bergsson.

Kuna Reikop ja Bergsson on sõbrad ka Facebookis, siis satub Reikop vahel tema fotosid vaatama. “Need on hirmuäratavad! Kui meil on juunikuus lund sadanud, siis tema on juulis tehtud fotodel sulejopega! Seal on veel halvem ja veidram kliima kui meil,” hakkab Reikop naerma.

“See on üks väheseid kohti, kuhu me saame minna ja teatada, et meil on palju parem kliima kui teil.”

Piret Järvis vasakul. 

Piret Järvis: viibiksin justkui mingil kaugel planeedil

Muusik ja “Pealtnägija” saatejuht Piret Järvis (33) on Islandil käinud kaks korda. Esimest korda lendas ta jää ja tule maale 12 aastat tagasi, kui filmis seal toonase menubändi Vanilla Ninja koosseisus muusikavideot. “Sel korral oli minu jaoks suurim elamus käia Jökulsarloni liustikujärve peal, kus meid viidi paadiga järve keskel olnud jäämäe peale. Kustumatu mälestuse jättis ka geisrite kõrval asunud tuline maapind, mis sulatas saapatallad ära,” meenutab ta.

Teist korda reisis Järvis Islandile möödunud aasta oktoobris, seda koos oma elukaaslase Egert Milderiga. Muide, Islandi naabruses Fääri saartel palus Milder Piretit ka endale naiseks ja sai “jah” sõna. “Ma teadsin alati, et tahan Islandile kunagi uuesti minna ja siis tekkis õige hetk. Tahtsime elukaaslasega kuhugi puhkama minna ja tundus, et võiks vahelduseks soojadele sihtkohtadele kuhugi külma ja kargesse minna. Nii tunduski Island hea valik.”

Viimasest reisist Islandile võtab Piret kaasa näiteks kauni mälestuse sellest, kui ta koos oma kihlatuga termaalvee-jões ujumas käis. “Väljas oli umbes seitse kraadi sooja, aga jõevesi võis olla umbes 37 kraadi,” meenutab naine romantilst ja imelist elamust.

Naine nendib, et Island oli tema jaoks armastus esimesest silmapilgust. “Mulle meeldivad veidrad ja teistmoodi asjad ja kohad ja Island on kahtlemata kõige paremas mõttes nii üht kui teist. Ma polnud mitte kuskil mujal maailmas nii palju imestanud kui seal. Islandi loodus on lihtsalt niivõrd teistmoodi kui mujal ja tekkis tunne nagu viibiksin sootuks mingi teise kauge ja võõra planeedi peal,” räägib Järvis, et Islandi kargete ookeanirandade must liiv, auravad geisrid ja samblaga kaetud igivanad laavakivid jätsid talle kustumatu mulje.

“Ja mulle meeldib islandlasete usk kõigesse müstilisse, sellesse, et meie maailma kõrval eksisteerib ka trollide, haldjate ja nähtamatute inimeste maailm.”

Lisaks puhkamisele tegi noorpaar Islandil ka tööd. “Salvestasime koos elukaaslasega kaks telelugu “Pealtnägijale”, mis võimaldas meil kokku puutuda mitmete kohalikega.

Nii-öelda tõeliste islandlaste igapäevaelu ja mõttemaailma oli väga värskendav tajuda. Nad on rahvana tervikuna palju vabameelsemad ja avatumad kui eestlased kui rääkida näiteks soorollidest või erinevatest vähemustest,” kirjeldab Järvis, kes külastas toona Islandil sooneutraalset lasteaeda ja intervjueeris teiste hulgas Islandi presidenti Gudni Johannessoni.

“Presidendi juurest võtsin ma kaasa sooja tunde. Hästi sümpaatne oli tema jutt sellest, kuidas ta vaatamata oma staatusele jalgrattaga ise oma lapsi igal hommikul kooli saadab ja ka see, kuidas tema arvates peaks kõik inimesed saama armastada vabalt, sõltumata vastaspoole soost, mistõttu on ta esimene riigipea maailmas, kes pidanud kohalikul geiparaadil kõne.”

Alari Kivisaar  

Alari Kivisaar: see on üks suur elamuste maa!

Raadiohääl ja fotograaf Alari Kivisaar reisis Islandile esimest korda 2009. aasta juunis ja sellest fotograafiareisist sündis ka raamat “Islandi lummuses ehk paranemise märke pole.”

Otseloomulikult tõmbas ka Kivisaart magnetina enda poole Islandi maagiline loodus. “Olin varem kuulnud, et seal on lunnid, vulkaanid ja liustikud ja et see on loodusfotograafi paradiis. Teadsin, et seal on tuli, vesi, kivi ja jää kõik ühes kohas koos,” räägib Kivisaar. .

2010. aastal hakkas Islandil põrgutuld välja sülitama keeleväänaja ja vulkaan Eyjafjallajökull, mille võimsust, õudu ja ilu Kivisaar väga kaameraga püüda oleks tahtnud. “Selle paganama vulkaani pärast sõitsime me Islandile teist kord, aga kahjuks ta lõpetas oma tegevuse selleks hetkeks, kui me kohale jõudsime. Ta ajas küll mingisugust paarikilomeetrist aurusammast välja, aga ei rohkemat,” on fotograaf pettunud.

Eyjafjallajökull tegi toona Euroopas palju kurja: vulkaaniline tuhk, mis tulemäest välja paiskus, halvas umbes 20 riigis mitmeks päevaks lennuliikluse ning tühistas ligi kümne miljoni inimese reisiplaanid.

Kivisaar ei söanda välja tuua vaid paari elamust või kohta, mis teda Islandisse armuma panid. “Selle riigi puhul ei saa välja tuua, et üks koht või asi on ägedam kui teine, sest kõik kohad on nii erinevad. Seal on suur vahe, kas sa pildistad vaala või lunni, kuid mõlemad on erakordsed elamused. See on üks suur elamuste maa!”

 Erakogu

Kuidas säästlikult hakkama saada

*Portaal Airbnb on Islandil väga populaarne ja pakub öömaja kordades soodsamalt kui hotellid.

*Tõeline Island algab Reykjavikist väljaspool. Kui rendiautoga saareriiki avastada, siis jääb teele mitmeid ametlikke telkimisplatse ja kämpinguid. Mugav on soetada 149 euro eest kaart, mis lubab terve perel ööbida rohkem kui 40 kämpingukohas üle terve riigi. Paljudes kämpingukohtades on olemas ka pesemisvõimalus ja toidutegemisvõimalus (www.campingcard.is)

*Ekskursioonid broneeri internetis, sest tihti pakutakse soodustusi just online’is. Päevasele bussireisile võta kindlasti oma leivakott kaasa, koskede ja geisrite juures võib üks lõhevõileib maksta üle kümne euro.

*Autorendifirmasid on Islandil ohtralt, aga kõige soodsam on see rentida kohalikust firmast (www.cario.com). Küll tasuks kontrollida, kas on olemas tagavararatas ja kas auto on terve. Kui see kuskil saare asustamata piirkonnas peaks otsad andma, võivad kulutused küündida mitme tuhande euroni.

*Telkides tuleks lisaks soojadele magamiskottidele võtta kaasa ka tekke. Ja suvelgi kulub ära soe talvejope, sest liustikutuul on külmem kui jääkaru suudlus.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee