Vaid 20 protsenti vastajatest uskus, et maksu sisseviimine on rahva tervise eest hoolitsemine, 77 protsenti nimetas maksu peamiseks põhjuseks riigieelarve täitmist, nii selgus 500 inimese küsitlemisel uuringufirma Faktum & Ariko poolt. Mai esimestel päevadle tehtud küsitluse tellis Karastusjookide Tootjate Liit.

Magustatud jookide maksustamist pidas põhjendatuks 23 protsenti inimestest, 64 protsenti ei pidanud riigipoolseid põhjendusi veenvateks ning ülejäänud ei osanud midagi arvata. Küsitletutest 58 protsenti leidsid, et uus maks ei muuda rahva tarbimist tervislikumaks, kuid samas vaid 13 protsenti küsitletutest olid kursis sellega, kui palju erinevad joogid suhkrut sisaldavad.

Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti sõnul on „suhkrumaksu“ seadus kiiresti kokku pandud ja selle tervist soosiv argumentatsioon ei ole ühiskonnani jõudnud. Küsitlus näitab, et suhkrute tarbimise vähendamise osas tuleb rohkem jagada toitumisalast teavet ja maksustamine ei pruugi suhkru tarbimist vähendada, sõnas Petti.

Valdav enamus inimestest arvas, et kuna suhkruga tembitud joogid lähevad kallimaks, siis nad hakkavad neid vähem ostma. Asendajatena nimetasid inimesed kõige rohkem vett või mahla.