Maailm

Saksamaa tahab sulgeda hosteli, mis on ühtlasi Põhja-Korea saatkond 

Toimetas Greete Kõrvits, 11. mai 2017 19:37
Silt Põhja-Korea saatkonna väraval Berliinis.Foto: Reuters / Scanpix
Novaja Gazeta ja Telegraph kirjutavad omapärasest ärisuhtest: iga kuu maksab City Hostel Berlin Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile 38 000 eurot üüri. ÜRO sanktsioonid diktaatorriigile tähendavad seda, et üüriraha enam sisse kasseerida ei tohiks, aga lahendus pole niisama lihtne.

Odav hostel, mis asub vaid jalutuskäigu kaugusel Brandenburgi väravatest ja Unter den Lindeni bulvarist, on populaarne peatuspaik noortele turistidele ja neile, kelle jaoks on tähtis soodne hind. Turismihooajal peab voodikoha City Hostelis kinni panema juba mitu kuud varem. Mis teeb tagasihoidlikust öömajast erilise, on see, et maja, milles hostel töötab, nagu ka maalapp, millel maja seisab, kuuluvad Põhja-Korea saatkonnale. Maa-alal on kaks hoonet, mõlemad saatkonna omandis.

Samal teemal

Kui Berliini müür langes, keeldusid varasemas Ida-Berliinis asunud Põhja-Korea saatkonna töötajad oma mõnusatest eluruumidest lahkumast, kojuminek neid ei ahvatlenud. Pyongyang lõpetas selle peale saatkonna rahastamise ja Berliini linnal ei olnud võlgades saatkonnaga muud peale hakata kui keerata kinni vesi, küte ja elekter. Nendes tingimustes pidasid kangekaelsed saatkonnatöötajad vastu terve aasta.

2000ndatel vähendas Põhja-Korea saatkonna töötajate arvu kõigest kümne inimese peale. Neile piisas mõistagi vaid ühest majast. Mida teisega peale hakata? See üüriti välja Saksa ärimehele, kes kujundas majast hosteli. Kasum -- 38 000 eurot kuus - läheb aga Põhja-Koreale, ja kardetakse, et otse diktaatorriigi tuumaprogrammi toetuseks.

Saksamaa välisministeeriumi riigisekretär Markus Ederer rõhutab, et on äärmiselt oluline Põhja-Korea tuumaprogrammi rahalised ressursid võimalikult väikeseks kokku kuivatada. Mis teeb asja keeruliseks, on see, et teisele riigile kuuluvat hoonet Saksamaa lihtsalt ära võtta ei saa. Pealegi, igasugused katsed seda teha võivad ettearvamatut Pyongyangi ärritada. Ainus võimalus on mõjutada ärimeest, kes tegeleb hosteliga. Miks peaks aga ka tema loobuma - äri on enam kui kasulik (ka ei pruugi temale meeldida mõte Põhja-Korea ärritamisest).

Kui Telegraphi ajakirjanik saatkonda helistas, vastas telefoni võtnud naine, et seal pole kedagi ja pani toru ära.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee