Eesti uudised

ISAMAASÕJA VETERAN NARVAS: mina pole sõjast osa võtnud! (63)

Arvo Uustalu, arvo.uustalu@ohtuleht.ee, 9. mai 2017, 18:52
Võidupüha tähistamine Narvas Peetri väljakul 9. mail 2017. Foto: Aldo Luud
Narvakad õnnitlesid võidupüha puhul Afganistani sõja veteterane

"Hurraa! Hurraa!“ karjuvad võidupüha paraadil Venemaa lippe ja Georgi linte kandvad narvakad. Kätte on jõudnud 9. mai, pidupäev, mil piirilinna rahvas ostab lilli rohkem kui naistepäeval ning laulab sõjalaule.

Täna keskpäeval kogunes Narva Peetri platsile paar tuhat inimest, kes tähistasid 72 aasta möödumist Teisest maailmasõjast. Lauldi kuulipildujatest ning kanti pilotkasid ja sümboolikat, mille eest Poolas võib kuni kaheks aastaks türmi sattuda.

Samal teemal

Euroopa päevast ei teata midagi

Vene lennuväe mundrit kandev Vladimir (81) hoiab käes mustvalget fotot, millelt vaatab vastu tema varalahkunud soldatimundris onu. "Onu läks kuni Berliini välja. Aga suri 65aastaselt kodumaal Venemaal,“ räägib Vladimir. Kõhnal vanahärral puudub küll parema käe pöial, kuid ta kinnitab, et sõjaveteran ta ei ole. "Mundri sain oma pojalt,“ selgitab ta.

Vladimir suundub Peetri platsile, kust sõjalaulude ning patriootiliste luuletuste kuulamise järel suundub nn surematu polgu kolonni ridades kohalikule kalmistule. Seal mälestatakse Eestimaa vallutanud punasõdureid. Vladimir on seda meelt, et tema onu hoopiski vabastas tema praeguse kodumaa.

Küsin vanahärralt, kas ta teab midagi ka 9. mail tähistatavast Euroopa päevast? Vladimiri silmis lööb hetkeks särama äratundmissäde, kuid ta tunnistab siiski, et pole sellest kuulnud mitte kui midagi. "Aga 7. mail käisime me kangelaste haudadele ja tanki juurde lilli viimas.“

Peetri plats on liikluseks suletud. Otse piirilinna peaväljaku kõrval lilleputkas töötaval Marial on põhjust rõõmust käsi hõõruda.

"Iga aastaga jääb 9. mail küll platsil rahvast pisut vähemaks, aga see on endiselt päev, mil ostetakse lilli vaat et rohkem kui naistepäeval,“ särab ta. Ja kliendid muudkui voorivad ja voorivad. Nii noored kui vanad. Kahel müüjataril on käed-jalad tööd täis.

Küsin kolm tumepunast nelki ostnud neljakümnendates aastates Nataljalt, kas Euroopa päevale minek. Nataljagi tunnistab, et tegemist on talle tundmatu päevaga, ja suundub ööpäev läbi avatud kiirsöögikoha putka kõrval asuva Narva hävitajate mälestusseina poole.

Selleks ajaks on laval alanud kontsert. Esinevad erinevas vanuses lapsed, kellest mõnel on seljas vene sõdurivorm, ning täiskasvanud, kes Põhja-Korea artiste matkides tundeliselt 75 aasta taguseid militaarseid laule laulavad ja luuletusi deklameerivad. Teiste hulgas võtavad sõna papp ja Vene konsul. Lava ees istub esimeses reas 90ndates aastates Juri, kes näeb hästi, kuid kuuleb halvasti. Lumivalgete juustega mees kannab uhket vene sõjaväe vormi ja rinnas medaleid. Neiud ja nooremad naised käivad Jurit kallistamas ning ütlevad heldinult s prazdnikom.

"Mina pole sõjast osa võtnud, aga minu sugulased on,“ räägib sõjaveterani mängiv mees. Tüdrukutevoog tema juures ei taha kuidagi katkeda. Rahva sekka kerkib üha rohkem naaberriigi lippe ning sirbi ja vasaraga punalippe. Organiseeritult jagatakse Georgi linte ning vasakpartei NATO-vastase kampaania lendlehti.

Sõna saab 91aastane Vassili, keda rahvale näidatakse kui inimest, kes olevat reaalselt ilmasõjast osa võtnud. Tema sõnad lähevad kehva helikvaliteedi tõttu siiski kaotsi. Lavalt õnnitletakse kõiki kohaletulnud Afganistani sõja veterane. Üks veteran saab au osaliseks juhtida pikka kolonni, mille eesotsas on puhkpilliorkester ning surematute polk. Kolonn suundub kalmistu poole.

Linnas  tiirutavad Vene lippudega autod, nii mõnigi neist suundub linna lähistele paigutatud tanki juurde, mis üles seatud Narva linna vabastajatele. "Õhtul peab Sillamäele sõitma, seal tuleb suur surematute polgu marss,“ ütleb kaine Anatoli. Tema sõbral on juba väikesed viinad sees. "Peaasi, et sõda poleks,“ kaigub õhus päeva jooksul kümneid kordi kuuldud lause.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee