Küsimus on aga hoopis selles, kuidas lasteaedades keeleõpet võimalikult hästi korraldada? Kristen Michali eelmisel nädalal öeldu on pehmelt öeldes ebaprofessionaalne. Ega poliitik saagi olla pädev igas valdkonnas, kuid eksperte ja praktikuid võiks ikka kuulata.

Keelekümblus on parim

Keeleõppeks lasteaias on mitu võimalust. Eestis on juba pikalt kasutusel parim neist – keelekümbluse metoodika. Pool päeva käib ühe õpetajaga õppe- ja mänguline tegevus ühes ja teine pool päevast teise õpetajaga teises keeles. Ühe õpetaja jagatud teadmised saavad ka teise õpetajaga teises keeles üle korratud, kuid eri tegevustega. Mängides suhtleb laps endale sobivas keeles. Iga päev kindlaks määratud ajal tegelevad mõlemad õpetajad lastega korraga. Nii saavad lapsed harjutada mõlemas keeles rääkimist ja ühelt keelelt teisele ümberlülitumist.

Selle asemel, et eesti-vene konflikti õhutada, võiksid erakonnad ühiselt läbi mõelda, kuidas keelekümbluses osalevate laste arvu mitmekordistada. Meil on olemas pea 20aastane praktika, hea väljaõppe süsteem, spetsialistid ning õppematerjalid. Kuid Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpib vaid 20% muu koduse keelega lasteaialastest eesti rühmades ja vaid 20% keelekümblusrühmades. Alustama peab kindlasti õpetajate koolitamisest, sest uute keelekümblusrühmade avamine jääb praegu peamiselt sobiva personali puudumise taha.

Loomulikult ei ole keelekümblus ainus võimalus võõrkeele õppimiseks. Tallinnas tegeletakse varajase keeleõppe sisseviimisega lasteaedadesse. Selle sisuks on keele tutvustamine 5–7aastastele lasteaialastele lõimitud tegevuste kaudu. Tegemist ei ole keele lugema või kirjutama õpetamisega, vaid millegi hoopis kergema ja mängulisemaga –soovime tekitada keeletaju igapäevaste tegevuste kaudu. Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika kasutamisel ei suurene laste koormus, kuna keele tutvustamine on osa igapäevastest tegevustest ja mängust.

Ettepanek haridus- ja teadusministrile: leida võimalused kõigile lasteaiaõpetajatele varajase võõrkeeleõppe metoodika õpetamiseks. See annaks meie õpetajatele teadmised ja oskused juba praegu rühmades olevate võõrkeelsete lastega parimal moel hakkama saada ning aitaks oluliselt kaasa muukeelsete laste kohanemisele.

Lasteaed olgu turvaline

Varajasest võõrkeeleõppest ei ole tarvis rääkida ainult eesti-vene ja Tallinna kontekstis. Keeleõppe spetsialistid rõhutavad, et metoodiliselt õige võõrkeelega tutvumine ei mõjuta väikelaste emakeele arengut negatiivselt. Pigem on spetsialistid seisukohal, et mida varem puututakse emakeele kõrval kokku ka võõrkeeltega, seda lihtsam on tulevikus keeli omandada. Kõik lapsed võiksid puutuda kokku hästi korraldatud keeleõppega juba lasteaias.

Lasteaed peab olema lapsele eelkõige emotsionaalselt turvaline paik. Olen oma töös näinud vene perede lapsi eestikeelsetes lasteaiarühmades, kus õpetajad ei suuda rahustada nutvat last, sest nad ei saa aru, mida ta räägib ja vastupidi. Jah, paljud vene pered panevad oma lapse eestikeelsesse lasteaeda eesmärgiga saada eesti keel selgeks ning loomulikult on lasteaia lõpuks lapsel keel suus ning ta võib vabalt jätkata ka eesti koolis. Tundub lihtne ja tõhus, kuid poliitikud ei taju, kui palju nüansse ja probleeme siin tegelikult on.